Vaata muuseumikaardi esmaesitluse fotogaleriid!

Muuseumikaardi esmaesitluse otsesaadet juhtis ajakirjanik ja muuseumisõber Marko Reikop. Saatest näed, kellele kingiti esimene muuseumikaart ning kuidas said muuseumiviktoriinis hakkama neli eesti tuntud inimest.

Muuseumikaardi lansseerimist toetas kultuuriministeerium.

Tallinnas ja Harjumaal uitavale kunstinautlejale, kes Eesti kunstimuuseumi ja selle filiaalid kahtlemata ilma igasuguse vaevata on üles leidnud, soovitame järgmiseks ette võtta nii rännaku Eesti skulptuuri superstaari Amandus Adamsoni kodumajja kui ka uurida tarbekunsti ja disaini ning muidugi fotokunsti, mida tutvustavad mitu vaimustavat galeriid.

Amandus Adamsoni ateljeemuuseum: vaata silma Russalkale

Esimese hooga ei tundu loogiline, et Eesti tuntuima skulptori Amandus Adamsoni Tallinna lahele vaatava Russalka nägemiseks on kõige parem ette võtta rongisõit Paldiskisse. Aga just selles endises sõjaväelinnas on viiekorruseliste silikaattellistest majade varju peitunud pöörase arhitekturiga Adamsoni ateljeemuuseum, kus tema skulptuuridest loodud 3D kujutised võimaldavad pealtnäha võimatut – näiteks vaadata sügavalt silma Russalkale.

Siin, skulptori kunagises suveateljees, saab uurida nii tema isiklikke esemeid, raamatuid ja fotosid kui ka tutvuda loominguga, mis on eksponeeritud digitaliseeritult. Isegi kui üle Eesti asuvad skulptuurid ja erinevate muuseumite kogudesse kuuluvad tööd oleks võimalik Paldiskisse kokku tassida, ei oleks praegusest erineval moel siiski mingit võimalust nendega seal tutvuda: ateljee on vaid 60-ruutmeetrine. Ent ometigi mahub sellele tervelt 11 erinevat ruumi! Pole ühtegi viidet sellele, et Adamson maja projekteerimisse mõne professionaalse arhitekti oleks kaasanud – ruumiplaani nähes tundubki see ülimalt ebatõenäoline. 

Ateljeemaja kõrval on kaasaegne hoone, kus vahetuvad kunstinäitused. 

Fotomuuseum: museaalide varjust hiilib välja moodne kunst

Tallinnas raekoja taga asuva endise vanglahoone ajalugu ulatub 14. sajandi algupoolde, selle sisu on aga märksa uuem, alates alles 1860. aastatega – sellest perioodist pärinevad esimesed siin kandis tehtud fotod. Läbi Eesti fotograafia ajaloo kulgemine on hea sissejuhatus galerii külastamiseks, mis peidab end muuseumi keldrikorrusel. See on põnev näitusepind, kus muuseumi kureeritud näitustele on kutsutud enamasti kaasaegsed fotokunsti tipud, vahel ka välismaised fotokunstnikud. 

Juhan Kuusi Dokfoto keskus: igaühes on peidus dokumentaalfotograaf

Telliskivis asuva Dokfoto keskuse nimi tekitab tihtipeale küsimuse, mille vastus kinnitab veelkord, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. Juhan Kuus (1953–2015) on rahvusvaheliselt üks tunnustatumaid Eesti päritolu dokumentaalfotograafe, kes elas ja töötas Lõuna-Aafrikas. Kuusi loomingu näitused tiirutavad mööda maailma, ehkki ka kohapeal näeb igapäevaselt killukesi tema tööst. Peamiselt näeb aga ägedaid fotoprojekte nii kodumaistelt dokumentalistidelt kui välismaistelt fotograafidelt, kelle näitused mujal publiku juba kihama on pannud. 

Olenemata näitusest saab Dokfoto keskuses teada, kuidas igaühest, kes klassiekskursioonidel ja sõprade sünnipäevadel kirglikult pilte on klõpsinud, võib saada hinnatud dokumentalist.

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum: oh, mul on see ka kodus olemas!

ETDMi püsinäitus “Sissejuhatus Eesti disaini” on maailma ainus Eesti disainile pühendatud püsinäitus. Märgiliste juhtumite kaudu esitatud lugu ulatub Lutheri vabrikust Estoplastini ja eksperimentaalsest mööblist Marit Ilisonini moeloominguni ning avab mitmekihilise maailma, mis mõjutab meie elu palju rohkem kui seni igapäevaselt arvata oleme osanud. Ehkki näitusel ringi jalutades kuuleb pidevalt kedagi nostalgiliselt hüüatamas: „Oh, mul on see ka kodus olemas!”, siis tegelikult jätkub avastamist nii näitusel “Sissejuhatus Eesti disaini” kui ka tarbekunstile pühendatud püsinäitusel “Kogutud teosed” küllaga.

Lisaks näeb muuseumis kahte ajutist näitust. 

Kai kunstikeskus: ajalugu luuakse meie silme all

Tallinnas Noblessneri sadamalinnakus asuv Kai kunstikeskus pole traditsiooniline muuseum, ent see on koht, kus Eesti kunstiajalugu tehakse meie silme all. Kai on rahvusvaheline kunstikeskus, mille kõige olulisemaks osaks publiku silmis on fantastiline kunstigalerii, kus teevad näitusi Eesti kunsti tänased ja homsed kõige kuumemad nimed.

Eesrindlikud Pärnu ja Tartu külastajad mõtlevad esmajärjekorras spaadele ja detox smuutidele, ent kunstifännidel on vabadus olla teadlikult “luuser” – kuigi nad ehk suudaksid käituda normaalsete ühiskonnaliikmetena ja seista liutoru järjekorras, ei saa nad seda teha, olles kord juba muuseumikaardi omanikud. Tallinna ja Tartu kunstimuuseumide kõrval pakub teekond Pärnust Tartusse kunstisõbrale väga kirevaid elamusi skaalal, mille ühes otsas on Kihnu käpikud ja teises müstiline muumiakamber, kus on oma koha leidnud ka ehtne Egiptuse muumia; ning kuhu vahele mahub nii maali- kui trükikunsti.

Pärnu uue Kunsti muuseum: ranna ja päevituse võite ära unustada

Mark Soosaare rajatud kunstikeskus on Pärnu kultuurielu ja skandaalide oluline tuiksoon! Tänaseks linna peatänava äärde kolinud muuseumi vaidlused linnaga ei taha lõppeda, ent selle näitused ja kogu pakuvad alati positiivse üllatuse. Muuseumi kollektsioonis on üle 400 kujutava kunsti teose ning videoteegis üle 1200 dokumentaalfilmi. Ja seda teate isegi, et igal suvel näeb seal aktinäitust “Mees ja naine”, eks?

Viljandi Kondase keskus: naivistide võidukäik

Pealtnäha konservatiivne ja siivas Kondase keskuse punastest tellistest laotud kunagine pastoraadihoone on triiki täis naivstlikku ja autsaider-kunsti. Muuseum on pühendatud Eesti ühele tuntumale naivistile Paul Kondasele (1900-1985), kelle loomingule on pühendatud muuseumi püsinäitus. 

Tartu Ülikooli kunstimuuseum: kõigi Eesti kunstimuuseumide ema

Eesti esimene kunstimuuseum on tänaseks teenimatult uuemate tulijate varju jäänud –  Eesti vanim kunstimuuseum asub Tartu Ülikooli südames, kuue sambaga peahoones. Muuseumi ruumid on sama muljetavaldavad kui väljapanek: külastajaid tervitab Pompei stiilis interjöör, mis on koduks antiigihõngulistele skulptuuridele, müntidele, vaasidele, kiilkirjatahvlitele ja pesuehtsale Egiptuse muumiale.

TYPA paberi- ja trükikunstikeskus: uuri hipstereid ja paberskulptuure

Kunstihuvilise teekond Pärnust Tartusse ei ole küll päris nii eepiline kui seda oli omal ajal paberi teekond Hiinast Eestini, ent see võrdlus tuleb Aparaaditehase loomelinnakus tegutsevas TYPA-s paratamatult pähe. Seal on eksponeeritud 19. ja 20. sajandist pärit kõrgtrükitehnikad, näeb paberskulptuure, saab uurida paberit ja selle ajalugu. Muuseumi innovaatilisus peitub tema unikaalses kontseptsioonis, ajalooliste töövõtete ja tänapäevaste töövahendite kombineerimises.

Teid ootab ees vaba päev perega, aga napib ideid, kuidas seda veeta? Kui olete juba Tallinna ja Tartu kandi koguperemuuseumid läbi käinud, kutsume teid avastama peresõbralikke muuseume väljaspool suuri tõmbekeskusi. Põnev väljasõit on garanteeritud!

Iga pere, kus on lastele ette loetud vähemalt üht Astrid Lindgreni raamatut, peaks ära käima Haapsalus. Selles armsas linnakeses sündis Lindgreni raamatute illustraator, eestlanna Ilon Wikland. Tema loomingule pühendatud Iloni imedemaal saab imetleda armastatud teoste originaalillustratsioone, õppida tundma illustraatori elulugu, piiluda Karlssoni katusekambrisse ja veeta aega õdusas mängutoas. Suvel on avatud ka imedemaa õu ja käsitöökoda, kuhu oodatakse lapsi meisterdama.

Aga ka siis, kui võtate suuna hoopis Ida-Eesti poole, leiate perega mitmekesist tegevust. Kõige populaarsemad sihtkohad on siinkandis Rakvere linnus, mis on juba oma asukoha ja suuruse poolest põnev vaatamisväärsus. Linnust külastades saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud teada palju uut keskaja ja varauusaja inimeste ning linnuse eluolu kohta. Lastel on võimalik ümber kehastuda rüütliks ja sõjameheks.

Teine laste lemmikkoht Rakveres on Politseimuuseum. Iga laps, kes on unistanud suurena politseinikuks saamisest, saab siin läbi mängu õppida seda ametit tundma. Ja ka siis, kui sellist unistust pole, õpib siin palju uut, näiteks liikluses käitumise kohta. Lapsi ootab ka tegevusterohke siseõu. 

Ida-Eestis on aga lastele avastamist veelgi. Jõgevamaal asuvad Kalevipoja muuseum ja Palamuse muuseum, mis on eriti sobilikud koolilapsele, sest õpetavad palju uut kahe Eesti kultuuriloos olulise teose – „Kalevipoja“ ja „Kevade“ kohta. Palamusel saab teada, kuidas vanasti lapsed koolis käisid. Kalevipoja muuseumis saab aga virtuaalreaalsuse abil näiteks Vanapaganaga rammu katsuda!

Tegelikult võid sõita Eestimaal ükskõik mis suunas, sest lastega sobib külastada kõiki muuseume – eri vanuses võtame sealt kaasa lihtsalt erinevaid teadmisi ja kogemusi. Eesti kliimas pole vähetähtis ka see, et muuseumikülastuseks pole kunagi ebasobivat ilma.

Lõuna-Eestis on lastega peredel uudistamist rohkem kui küll ning tegevusi jätkub mitmeks pikaks avastusreisiks. Näiteks Tartumaal Äksis asub põnev Jääaja keskus. Tegu on kogupere elamuskeskusega, mis räägib elust pärast viimast jääaega ning tutvustab tutvustab Eesti looduse ja inimasustuse arengulugu. Suurimat elevust tekitavad lastes elusuurused mammutid.

Iga tehnikahuvilise ja seiklushimulise lapse silmad paneb särama Põlvamaal asuv Eesti maanteemuuseum. Vanade transpordivahendite uudistamine on juba iseenesest põnev, aga maanteemuuseumis on ka eraldi nn lastemuuseum – korrusejagu avastamist ja tegevusi kõige noorematele.

Maanteemuuseumist kaugele ei jää ka Lõuna-Eesti suurim vabaõhumuuseum Karilatsi vabaõhumuuseum. Siin saavad lapsed näha, kuidas nägid välja Eesti külakeskused üle 100 aasta tagasi, ja teada, milline oli talu- ja koolielu. Vanas koolimajas on koolihariduse ajaloost rääkiv näitus.

Tartust võib soovi korral sõita aga hoopis põhjapoole Jõgevamaale. Loe siit, mis muuseumid lapsi sealkandis ootavad.

Ammu on möödas ajad, mil muuseumikülastus tähendas vaikses ruumis klaasvitriinide vahel hiilimist ja pere nooremate liikmete koju jätmist. Lapsed on tänapäeval teretulnud kõikidesse muuseumidesse, aga on mõned, mis sobivad selleks eriti hästi. 

Kõige mitmekesisem n-ö koguperemuuseumide valik on pealinnale omaselt muidugi Tallinnas, sellele lisaks tasub vaadata ka Harjumaale. Näiteks Tallinna vanalinnas leidub üks eriti laiade võimalustega tänav – Lai tänav –, kus asub kokku kolm muuseumi.

Kui alustada muuseumituuri Laia tänava Balti jaama poolsest otsast, ootab teid esimesena Eesti Noorsooteatris asuv Nukuteatrimuuseum, kus saab rännata nukukunsti ajalukku ja katsetada ise nukunäitleja tööd.

Tänavatpidi edasi liikudes ootab teid Eesti tervisemuuseum, kus saab mitmesuguste käed-külge eksponaatide abil tundma õppida inimkeha toimimise ja tervishoiu alustõdesid.

Inimese juurest võib edasi liikuda Eesti loodusmuuseumisse, mis õpetab tundma loodust meie ümber ja selle vajalikkust.

Vanalinnast jalutuskäigu kaugusel asub perede seas populaarne Lennusadam, üks Põhja-Euroopa kõige uhkemaid meremuuseume. Siin jagub lastele mitmesugust avastamisrõõmu nii avarates muuseumiruumides kui ka väljas mänguväljakul ja sadamas.

Lennusadama läheduses asub PROTO avastuskeskus – samuti terves Euroopas omalaadne hariduslik keskus, kus tutvustatakse virtuaalreaalsuse abil olulisi teadusavastusi ja kus lapsi ootab kümneid põnevaid atraktsioone.

Värskes õhus ajaveetmiseks annab võimaluse Eesti vabaõhumuuseum, kus lapsi ootavad kiiged ja vanaaegne karussell, suuremaid lapsi tegelusala kolhoosielamu juures. Muuseumi territoorium on küllaltki suur, aga seal võib liikuda nii jalgratta kui ka lapsevankriga.

Ka Tallinna lähiümbruse muuseumides leiab lastega tegevust. Näiteks Viimsi poole sõites ootavad teid kaks muuseumi, kus võib veeta kas või terve päeva. Viimsi vabaõhumuuseumis saab õppida tundma eestlaste jaoks ajalooliselt olulist rannakultuuri. Et muuseum asub mere ääres, saab siit nautida nn kilukarbivaadet Tallinnale ja lapsi rõõmustavad muuseumi kiigeplats ja lambakari.

Läheduses asuvas Viimsi mõisas on Eesti sõjamuuseum, kus osatakse lastele rääkida sõjaajaloost lapse vaatenurgast: aumärkidest, mõõkadest, sõdalaste mustritest, olulistest ajaloolistest suurkujudest. Lastele on avatud mängustaap ja uudistada saab mitmesugust sõjatehnikat.

Isegi kui oled sage muuseumiskäija ja sulle tundub, et oled juba kõike näinud, julgeme väita, et see pole nii. Siin on kuus muuseumipärli, millest mõni on sul ilmselt veel avastamata.

Eestlased peavad end uhkusega IT-rahvaks. Kuigi esmapilgul võiks arvata, et kõik arvutitega seonduv käib kokku vaid tänapäevaga, siis tegelikult on arvutite ajalugu juba nii pikk, et sellele saab pühendada terve muuseumi. Tallinnas asubki Arvutimuuseum, mis avati juba 2005. aastal ja kus näeb kõiksugu arvuteid alates tervet tuba täitvatest raalidest kuni pihuarvutite ja arvutikomponentideni välja. Muuseumis saab mängida ka vanu arvutimänge.

Eestis on pikk õllepruulimise traditsioon. Õllekultuuri ajaloo kohta saab rohkem teada Tartus – linna sümbolina tuntud linnasetornis, mis on kogu Euroopas haruldane tööstusehitis. Õllemuuseumis saab näha õlletootmise seadmeid ja tutvuda õllega seotud põnevate lugude ja legendidega. Muide, Õllemuuseumis asub ka pudel maailma vanimat õlut.

Oma muuseum on pühendatud ka ühele teisele, küllap olulisemalegi toiduainele – piimale. Järvamaa on pikaajaliste traditsioonidega piimatootmise maakond, kus on piima andvaid lehmi kokku loendatud rohkem kui on maakonnas tööealisi elanikke. Nii et kui on soov saada teada, milline nägi välja vana meierei, kuidas tehakse käsitsi võid, ja proovida ise lehmalüpsmist, on põhjust sammud seada Imaverre Eesti piimandusmuuseumi.

Meile kõigile õpetatakse juba algklassides, et Eesti rahvuskivi on paekivi. Aga kas sa teadsid, et meie rahvuskivile on pühendatud terve muuseum? Just seal saab teada, miks on paas eestlastele läbi aja nii oluline olnud. Ja veel – Porkuni paekivimuuseumis ei ole paekivi ainult silmaga vaatamiseks, vaid seda saab ka põske pista!

Paas pole aga ainus kivim, mis Eestis oma muuseumi on saanud. Kohtla-Järvel asuvas Põlevkivimuuseumis saab teada, miks Eestis põlevkivi kaevandama hakati, mida sellest on läbi aja valmistatud, miks on põlevkivi olnud Eestile oluline ja kuidas on põlevkivitööstus kujundanud Kirde-Eestit.

Eesti ajaloos on üks sündmus, mida kõik teavad ja paljud on ka ise kogenud – see on laulupidu. Ja Tartus on avatud Laulupeomuuseum. See paikneb majas, kus tegutses Vanemuise Selts, millest see üle 150 aasta pikk peotraditsioon alguse sai. Muuseumis saab teada, kuidas laulupidu sündis ja on säilinud hoolimata keerulistest aegadest Eesti ajaloos.

Olenemata sellest, mis vanuses on sinu lapsed – Tartust ja selle ümbruskonnast leiad endale kindlasti meelepärase muuseumi. Uudistamist jagub nii siseruumidesse kui ka õue ja eksponaatideks on siin isegi taevatähed.

Lastega Tartusse minnes ei saa jätta külastamata Tartu vanalinnas asuvat Tartu mänguasjamuuseumi. Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest, nii sobib muuseum ka lastele, kes mängueast juba välja kasvanud, ning nostalgitsemiseks ja lastele oma mälestuste vestmiseks ka kõigile täiskasvanuile.

Tartu Mänguasjamuuseumist jalutuskäigu kaugusel asub Eesti spordi- ja olümpiamuuseum, kust leiab rohkelt teadmisi ja tegevust igas vanuses spordisõber. Siin saab õppida tundma meie spordikangelasi ning virtuaalreaalsuse abil katsetada näiteks mitmesuguseid ekstreemspordialasid.

Tihti oskavad lapsed vaadata maailma täiskasvanutest avaramalgi pilgul, huvitudes ka sellest, mis asub väljaspool planeeti Maa. Tartu tähetorn on vahva ja täiesti omamoodi paik, kus laps saab õppida palju uut astronoomia, geodeesia ja seismoloogia kohta. On päris kindel, et siin süttib nende teadusharude vastu huvi ka last saatma tulnud täiskasvanus!

Alates teisipäevast, 11. aprillist saad osta muuseumikaardi, millega on sul võimalik piiramatult külastada enam kui 100 Eesti muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Muuseumikaardiga liitunud külastuskohtade temaatika on lai ning siit leiab endale avastamist nii kultuuri- kui seiklushuviline, tehnika- ja loodusesõber ning iga lastega pere.

Muuseumikaardi eesmärk on tutvustada ka väiksemaid külastuskohti, kuhu paljud muuseumisõbrad tõenäoliselt veel jõudnud pole. Kas oled näiteks kuulnud piimandus- või õllemuuseumist, käinud avastamas Kalevipoja koda või sattunud arvutimuuseumisse?

Kogu meie kodulehelt ideid järgmiseks väljasõiduks, osta selle tarbeks muuseumikaart ning avastusretk muuseumide maailma võib alata!

Muuseumikaardi alustamist toetab kultuuriministeerium.