Uued näitused Tartus

Siberi lapsed

Juuniküüditamisest möödub tänavu 85 aastat. Selle meenutuseks saab KGB kongide muuseumis vaadata Lätist pärit näitust „Siberi lapsed“, mis jutustab Siberisse küüditatud Läti laste lugusid. Rändnäituse koostas Läti Siberi Laste fond, mille eesmärk on säilitada 1941. ja 1949. aasta küüditamisega seotud infot, koguda ja levitada teavet kommunistliku terrori ohvrite kohta. Näitus on inglise keeles.

Niinemetsa spordimuuseum

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum toob avalikkuse ette armastatud Eesti näitleja ja tulihingelise spordifänni Tõnis Niinemetsa haruldase spordiesemete erakogu. Koos loodi interaktiivne ja elamuslik näitus, mis ei keskendu pelgalt esemete eksponeerimisele, vaid nende taga peituvatele põnevatele, inspireerivatele ja sageli humoorikatele lugudele.
Ekspositsioon hõlmab nii Eesti spordiloo tipphetki kui ka märkimisväärseid lugusid rahvusvaheliselt areenilt.

Polaaröö

1990. aastate alguses hakkas Albert Gulk (snd 1969, Antsla) joonistama hariliku pliiatsiga suuremõõtmelisi teoseid, mille pinnad täitusid tihedalt asustatud maailmadega. Näitus „Polaaröö“ koondab valiku selle perioodi joonistusi ja akvarelle.

Karl Pärsimägi, Sinu kunst on pikk!

Tartu Kunstimuuseumi rikkalik väljapanek juhatab vaatajad keskkonda, milles Pärsimägi tundis end kindlasti kõige paremini. Erinevates tehnikates teostatud maalid, kavandid ja visandid jutustavad Pärsimäe kulgemistest oma kunstiruumis.

Köögikunst. Pintsliga tõmmatud toidulugu

Näitusel on väljas natuke rohkem kui 50 toiduga seotud teost, mis on rühmitatud vastavalt aastaaegadele. Kevadel sööme kiirelt kasvanud värsket kraami. Suvi lisab mitmekesisust. Sügis on külluseaeg. Talvel priisatakse.

Kas on kerge olla vana?

Tartu Ülikooli muuseumi ajutine näitus „Kas on kerge olla vana?“, tõstatab küsimuse, kas on kerge olla vana ühiskonnas, mis seisab silmitsi elanikkonna kiire vananemisega.

Georg Lurich 150

2026. aastal möödub 150 aastat Georg Lurichi sünnist. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi näitus „Georg Lurich 150“ tutvustab Eesti esimese spordisangari ja maailmavallutaja Georg Lurichi kirevat eluteed läbi ainulaadsete fotopostkaartide.

Laulvad masinad

Muusika meie ümber on tihti nähtamatu ja kättesaamatu. 19. sajandi linnakodaniku muuseumis saab seda aga kogeda teisiti: siin muutuvad helid nähtavaks, igal liigutusel on oma tähendus ja iga heli sünnib täpsest mehhanismist.
Hammasrattad, viled ja tihvtidega silindrid jutustavad loo sellest, kuidas muusika tekkis käsitööna, liikumisest ja materjalide kõladest.

Waba riigi tüdrukud. Lindi(k)andjate elusaatused.

Pärnu koolitüdrukud jagasid 1918. aasta 23. veebruaril sinimustvalgeid lindikesi rahvale, kes oli tulnud kuulama Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamist Endla teatri rõdult. Järgmisel päeval lasksid nad endast teha ühispildi.

Mina, superkangelane!

Tartu Mänguasjamuuseumi käed-külge näitusel saab tutvust teha nii väljamõeldud kui ka päriskangelastega – võimalik on mõõta enda kangelaslikkust, lugeda kokku superkangelaseks saamise punktid ja koguda mängulisel moel sadu uusi teadmisi. Näitusel on välja pandud mänguasjamuuseumi kogusse kuuluvad kangelasi kujutavad mänguasjad ning näituse kunstilise poole on loonud Tartu linna lasteaedade lapsed.

Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega

Tartu Ülikooli loodusmuuseumis on võimalik külastada uut näitust „Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“, mis kutsub huvilisi avastama märgalade ja eelkõige soode mitmekülgset väärtust nii Eestis kui üle maailma.

Meie rõiva värvid. Kohalik ja kauge

Näitus „Meie rõiva värvid. Kohalik ja kauge“ Eesti Rahva Muuseumis jutustab loo looduslikest tekstiilvärvidest Eestis muinasajast tänapäevani.

Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia-Swedes

Näitus tutvustab rannarootslaste traditsioonilist materiaalset ja vaimset kultuuri ning eestirootsi kultuuri käekäiku 20. sajandil kuni tänapäevani.

Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt

Tartu mänguasjamuuseumi Teatri Kodus on nüüd avatud legendaarsete Eesti Televisiooni telenukkude näitus „Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt”. Nostalgilisel retkel lapsepõlve saab kohtuda Tipi ja Täpi, Äpu ja Postikana, Hunt Kriimsilma ning veel paljude teiste omaaegsete staaridega.

Kas soovid infot uute näituste kohta?

Liitu uudiskirjaga ja saadame sulle näitusesoovitusi ja tutvustame külastuskohti, kuhu sa pole veel tõenäoliselt sattunud.

Muuseumikaardi uudiskiri

Palun oota…

Aitäh! Kuuled meist peagi!