Uued näitused Tallinnas

Üks muuseumimaja, kolm lugu

Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis on avatud viimane ajutine näitus, mis kõneleb muuseumi ajaloost, tegevusest ning sellest osast muuseumitööst, mis jääb sageli külastaja pilgu eest varjatuks.

Lahtivõetud vaade

Kai kunstikeskuses on avatud näitus “Lahtivõetud vaade”, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl.
Pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad.

Röövritsikast tiigrini: 20. sajandi sõjatehnika mudelid

Eesti sõjamuuseumi uus näitus tutvustab suurt valikut eri maade raskerelvi ja -tehnikat mudeli kujul.
Erakogudel põhineval mudelinäitusel on väljas ligi 200 militaarmudelit mõõtkavas 1:10 kuni 1:300, peamiselt tankid ja liikursuurtükid, aga leidub ka laevu, lennukeid, autosid, mootorrattaid ning isegi fantaasiamudeleid.

Priit Pärn. Puravik

Näitusel „Puravik“ on väljas söejoonistused aastaist 1984–2005, lisaks üks pilt aastast 2026. Esimest korda saab näha Pärna abstraktseid vabagraafilisi töid.

Delfti sinine

„Delfti sinine“ on näitus, mis räägib kuulsast Delfti keraamikast, millest kujunes 17.–18. sajandil eriline kunstinähtus mitte ainult Hollandis, vaid kogu Euroopas. Kõik teosed pärinevad Eestis ainulaadsest, suure pühendumuse ja asjatundlikkusega loodud erakogust.

Tahan mängida!

Näitus on loodud kõikidele mänguhuvilistele, aga eriti sobiv on näitus 7-11 aastastele lastele. Siin saab proovida erinevaid kostüüme, uurida põnevaid muusikariistu, piiluda teatri lavatagustesse ruumidesse ning näha, kuidas sünnib päris lavamaagia. Lapsed saavad astuda nii autori, meistri kui ka esineja rolli – proovida, katsetada, leiutada ja esineda just nii, nagu nende fantaasia soovib.

Kevadnäitus 2026

Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kunstnike Liidu 26. aastanäitus „Kevadnäitus 2026“ on seni suurim ja toimub tänavu mitmes paigas. Näitusele valiti varasemaga võrreldes enam kui poole rohkem töid, mida eksponeeritakse Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ning Eesti Kunstnike Liidu vanalinna näitusepaikades – Draakoni, Hobusepea, HOP-i ja Vabaduse galeriis. Kevadnäitus on traditsiooniline Eesti kaasaegse kunsti ülevaatenäitus, mis pakub värske ja mitmekesise läbilõike ning toob kokku eri põlvkondade ja loomevaldkondade kunstnikud.

Arhiiv. Ellen Parro

“Arhiiv” on sari, mille kaudu tutvustame muuseumi jõudnud arhiivimaterjale, et näidata, kuidas need aitavad meil mitmekesistada ja kasvatada teadmisi Eesti tarbekunsti- ja disainipärandist.

Restauraatorist konservaatoriks

Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna 50. tegevusaastat tähistav näitus tutvustab eriala eeskätt 20. sajandil loodud kunstiteoste kaudu. Möödunud sajandi kunstnike looming on muuseumi konservaatorite töölaual olnud igapäevaselt osakonna rajamisest alates.

Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu

Serlachiuse kollektsiooni tutvustaval näitusel on omavahel dialoogi asetatud Soome kunsti klassika, Lääne-Euroopa vanad meistrid ja Soome nüüdisaegne kunst, osutades sel viisil kunstikogu ühisosale – kunstimeisterlikkusele – ning pakkudes vaatajale võimaluse märgata nii kunsti universaalseid kui ka unikaalseid aspekte. Kunstivormidest on esindatud maal, graafika, fotokunst ja pisiplastika.

Karin Luts. Pildid reisidelt

Omanäoline maalija ja graafik Karin Luts (1904–1993) on üks 20. sajandi olulisemaid Eesti kunstnikke. Luts on esimene Eesti naiskunstnik, kes osales kunstielus aktiivselt mitte ainult loomingu, vaid ka kirjutiste ja kriitika kaudu.

Värvikõdi

Näitus selgitab igas vanuses osalejatele käed-külge eksponaatide abil värvifüüsika põhimõtteid, teadmisi inimese värvitajust ning värvifotograafia ajalugu.

8 naist. 4 dialoogi ruumist

Näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ toob fookusesse neli naissisearhitekti – Maia Laul, Kirsti Laanemaa, Aate-Heli Õun, Maimu Plees –, kelle loominguline kõrgaeg jäi Nõukogude aega, ning annab võimaluse neljale täna tegutsevale naissisearhitektile uurida, küsida ja inspireeruda oma eelkäijate 8 loomingust.

Eesti tuletornid postmarkidel 1995–2025.

Kui Eesti Post andis 1995. aastal välja Roman Matkiewiczi kujundatud postmargi Pakri tuletorniga, ei osanud keegi arvata, et sellest saab alguse enam kui 30 aastat vältav koostöö, mille raames jõuab markidele veel 38 Eesti tuletorni.

Mere kutse. Eesti Meremuuseumi kunstikogu

Eesti Meremuuseumi kunstikogu avaneb publikule esmakordselt nii laiahaardeliselt. Kogu sai alguse üle 90 aasta tagasi, mil käisid ettevalmistused muuseumi avamiseks. Tänaseks on enam kui 900 teosest koosnev kollektsioon üks eripärasemaid Eesti kunstimaastikul – nimelt ei olnud suurem osa siinsetest autoritest professionaalsed kunstnikud, vaid on pidanud meremehe, kaluri, laevakapteni või mereväelase ametit.

Et inimene jääks

„Et inimene jääks” toob kokku Balti humanistliku fotograafia meistrite teosed aastatest 1960–1990, ajast, mil elu kulges raudse eesriide taga justkui kahes paralleelses reaalsuses.

Suur-Vanalinn

Tallinna keskpunkt on vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum. Selle piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Aeg-ajalt on saabunud vallutajad, siis raiutakse metsad ja põletatakse eeslinnad. Tänapäeval tähistab seda piiri raudteering – linnavall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.

Ilmaküla eestlased

Näitus jutustab väliseesti kogukondadest läbi aja: minekutest, tagasitulekutest ja võõrsil uue kodu loomisest. See on näitus kogukondi ühendavatest sidemetest, identiteedist ja Eestist, mis elab ka piiri taga.

Rikkad ja ilusad. Mustpeade vennaskond Tallinnas

22. novembril 2025 avanes Tallinna linnaelumuuseumi II korrusel sissevaade Tallinnast jõuka kaubalinna kujundanud vennaskonna ajalukku.
2025. aastal möödus vennaskonna esmamainimisest 625 aastat ja Tallinna Linnamuuseum tähistas seda näitusega, mis käsitleb Mustpeade vennaskonna ajalugu ja kombestikku 15. sajandist tänapäevani, vennaskonna muutuvaid rolle linna elu eri perioodidel.

Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite

22. novembril 2025 avati Linnaelumuuseumi 4. korrusel püsinäitus „Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite.“ Näitusel saab ülevaate, kuidas on muutunud tallinlase argielu sajandist sajandisse ning millised on olnud linlaste unistused Tallinnast.

Tu ja Minakaru. Kumu esimene näitus lastele

Näitus on osa Eesti vanema kunsti püsinäitusest „Identiteedimaastikud“ ja räägib lastega sellega haakuvatel teemadel. Mänguline väljapanek aitab avastada, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme, ning ennast ja teisi paremini mõista.

Sulle on pärandus!

Kultuurimälu vajab ajaloolisi tunnismärke, kuid nende mõistmiseks peab rahvas neid üheskoos kogema ja pidevalt uuesti tõlgendama. Pärand muutub ajas. Minevikust teame, et pärandit on korduvalt kuritarvitatud ja ajalugu ümber kirjutatud. Seetõttu on muinsuskaitseotsustel väga suur roll, sest need kujundavad inimese teadmisi ja tõlgendusvõimalusi minevikust ning seeläbi ka iseendast.

Väljasõit Rohelise päikese maale

Kalamaja muuseumis 25. seprembril avati uus näitus on sündinud koostöös kohaliku perega, nagu kogukonnamuuseumile kombeks. Oma perekonna ajaloo jutustab kalamajakas ja ajakirjanik Piret Tali.

Hansa hiilgus. Kuidas keskajal rikkus sündis

Näituse keskmes on hansakaupmees, kelle elukaart jälgides saab külastaja aimu kogu hansasüsteemi olemusest ja rikkusest ning keskaega iseloomustava kultuuri jõudmisest siinsetele maadele.

Noore pealinna lood. Kirglikud kahekümnendad

Näitus avab noore Eesti Wabariigi pealinna ja selle elanikkonna kujunemise lugu.

Ligimese kaitseks

Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi bastionikäikudes tutvustavad Eesti tuletõrjemuuseum ja Päästeamet näitusega „Ligimese kaitseks” elanikkonnakaitse arengulugu 100 aasta jooksul.

Mati Undi muuseumi püsinäitus

Mati Undi muuseumi püsinäitus sai täiesti uue ilme ning muuseum ootab külastajaid uue näitusega tutvuma.

Igavene suvi

Maarjamäe lossi suvesaalis on avatud näitus-installatsioon “Igavene suvi”, mis viib külastaja 20. sajandi alguse suvemõisa.

Hüvasti, noorus!

Eesti tervisemuuseum avas muuseumi 100. juubeliaastale pühendatud näituse „Hüvasti, noorus!”, mis toob külastajani mitmekülgsed teadmised vananemisest. Näitus tuletab meelde, et vananemine on loomulik muutus, mis vajab mõistmist ja teadlikku tegelemist.