Muuseumikaardi TOP 10 muuseumi

Saa tuttavaks – nemad on Birgy ja Rasmus-Aleksander, kes igapäevaselt töötavad IT-valdkonnas. Suve alguses otsustas Birgy, et 2025. aasta on nende peres muuseumiaasta ja nii ongi nad seigelnud mööda Eestit ning külastanud kümneid muuseume.

Ainuüksi ühe suvega on nende telefoni kogunenud enam kui 1000 muuseumifotot ning nad olid lahkesti nõus jagama valikut neist ka muuseumikaardi blogilugejatega.

Korralda sinagi endale muuseumiaasta ja külasta kõiki neid kohti muuseumikaardiga!

Muuseumikaardiga on see eriti lihtne, sest võid neid ja veel 120+ muuseumi ja elamuskeskust külastada piiramatult ja tasuta!

Kolmapäeval, 20. augustil tähistame Eesti taasiseseisvumispäeva ja mitmed muuseumid korraldavad sel puhul spetsiaalse erisündmuse.

Pane aga tähele, et nii mõnedki muuseumid on sel päeval kinni. Et mitte asjatult pettuda, siis soovitame enne muuseumisse minekut muuseumi enda kodulehelt üle vaadata, kas nad ikka avatud on.

Kõigile allolevatele sündmustele pääseb muuseumikaardiga tasuta!

Uuri ka sündmuste loetelu lõpust pikemat nimekirja muuseumidest, mis veel 20. augustil avatud on ning külastajaid ootavad!

Lisaks museaalidele leiab Eesti muuseumidest hulgaliselt määgivaid, nurruvaid, prääksuvad ja isegi siristavaid elanikke. Kas sa tead, kus elab eesel Columbus, aafrika hiidtigu Lotte või ponid Tipp ja Täpp? Lugesime sabad ja sarved kokku ning siin on meie soovitused, mis muuseumisse ja kellele tasub kindlasti külla minna.

Rakvere linnuse tõmbenumber on sõbraliku iseloomuga eesel Columbus, kelle pärast tihti linnust külastatakse. Talle pakub seltsi juba 24aastane eesti hobune Tarsan. Lisaks kitsedele, lammastele ja küülikutele elavad linnuses ka siidikanad. Kuna nad on usinad munejad, siis on kolmest sulelisest saanud juba kümnepealine kari.

Tartu tähetorni hoovis elavad sel suvel kitsed Struuvik ja Fraunik, kes on oma nime saanud tähetorni ajaloos olulist rolli mänginud Friedrich Georg Wilhelm von Struve ja Joseph von Fraunhoferi järgi. Külastajatel on lubatud kitsi vaikselt turja pealt sügada ning koos nendega saab vaadata näitust „Asteroidid – oht või võimalus?“.

Mihkli talumuuseumis Saaremaal hoiab valdustel silma peal noorperemees Eduard (hüüdnimega Eedu), kes on üks maruvahva triibuline kass – lõbustab külastajaid, heidutab hiiri ja jageleb suvisel õuel meie suitsupääsukestega.

Värska talumuuseumi peategelane on aga kass Kullo, kes on kõigi suur sõber. Külastajatel lubab end silitada ja sügada ka eesti maatõugu lehm Säde. Lisaks elavad muuseumis maalambaid, kanad, kukk, jänes ja koer Pigi.

Tallinna linnaelumuuseumi kogudest leiab seinavaiba “Põhjataevas”, mille Julie Borkwell valmistas aastatel 1938.–1939. Vaiba mõõdud on 360 x 260 cm.

Vaip on sõlmitud villasest lõngast linase lõime peale (püsttelgedel). Muster on joonistanud Greenwichi tähetorni direktori ja Londoni ülikooli professori Flamstead 1690. aastal joonistatud kaardi järgi, mille koopia asus Tartu tähetornis.

Vaiba keskel on kujutatud suures sõõris põhjapoolset tähistaevast värviliste sümboolsete tähtkujudega. Vaiba nurkades on päike, kuu, komeet, planeet Saturn ja servades sodiaagimärgid ja taevatähed.

Vaiba pärandas Tallinna linnamuuseumile 1960. aastate lõpus vaiba autor kunstnik Julie Borkwell.

• 1. Tunne oma koera. Vaid sina tead, kuidas sinu koer käitub erinevates olukordades. Muuseumidesse on oodatud vaid hästikäituvad koerad ning kui koer ei saa läbi teiste koertega või pole harjunud rihma otsas jalutama, siis enne muuseumisse minekut treeni teda vastavalt, et külastus sujuks.
• 2. Hoia koer rihma otsas. Muuseumis käivad erinevad inimesed ja ka lapsed, kes koeri paitada ning sabast sikutada tahaksid. Võimalusel hoia muuseumisse minnes koer alati rihma otsas. Kontrolli üle ka koera rihm, et see oleks tugev ja peaks vastu ning vajadusel kanna kaasas suukorvi.
• 3. Jäta muuseum puhtaks. Nii nagu pargis või tänaval jalutades, tuleb ka muuseumis koera järel koristada. Võta muuseumisse kaasa hügieenikott ja kinnita see koera rihma külge. Võimalusel pista kotti ka salvrätikud.
• 4. Varu kaasa toitu ja vett. Muuseumitöötajad on toredad ja vastutulelikud ning võivad pakkuda sinu lemmikule janu kustutamiseks vett, aga ära sellele lootma jää. Võta muuseumis minnes koerale alati kaasa vett ja ka mõned maiused, millega teda hea käitumise eest premeerida.
• 5. Vii end kurssi muuseumide eeskirjadega. Mõnda muuseumi on lubatud vaid väikesed sülekoerad või koerad, keda tohib hoida rihma otsas või kotis. Mõni muuseum lubab seevastu koeri vaid teatud hoonetesse.
• 6. Varu muuseumisse minekuks aega. Nii nagu inimesele, on muuseumikülastus uus kogemus ka koerale. Võõrad inimesed, põnevad lõhnad ja kogemused võivad lemmikule tekitada ja stressi ja ärevust, millega ta harjunud ei ole.
• 7. Tee pause. Ka koera jaoks on väsitav pidevalt omaniku käsklustele alluda. Võta muuseumikülastuseks aega ja tee vajadusel pause, et kogemusest jääks hea mälestus nii sulle kui ka sinu neljajalgsele lemmikule.
• 8. Arvesta ilmaga. Kuumal suvepäeval on palav nii inimesel kui ka koeral. On muuseume, kus osa territooriumist on kaetud asfaltiga, mis kuumenedes võib kahjustada koera käpapatju. Siis vali jalutamiseks pigem mõni rohuplats või kasuta koera käppade kaitseks vastavaid jalanõusid.

2024. aastal oli meil

• 20 311 muuseumikaardi omanikku
• 143 367 külastust muuseumikaardiga
• 132 muuseumi, nende hulgas 10 uut muuseumi

Muuseumikaardi omanikest

• 3-aastane on kõige noorem
• 94-aastane on kõige vanem
• 46,1 on keskmine vanus
• 65,3% on naised

Kas sa teadsid, et

• Tiina, Katrin ja Piret on enimlevinud naistenimed muuseumikaardi omanike hulgas
• Andres, Martin ja Toomas on enimlevinud meestenimed muuseumikaardi omanike hulgas
• laupäeviti kell 13–14 külastatakse muuseume kõige rohkem
• 70,4% muuseumikaardi kinkijatest eelistavad digitaalselt versiooni

Modell ja restoranipidaja Beatrice käis kolme nädala jooksul koos abikaasaga kuues Tartu muuseumis ning jagas oma elamusi ka muuseumikaardiga.

Beatrice võttis osa muuseumikaardi ja psühholoog Jaan Tulviste poolt läbi viidud eksperimendist, mis sai inspiratsiooni Belgiast. Belgias kirjutasid arstid pooleaastase pilootprojekti käigus depressiooni, ärevushäirete või stressi all kannatavatele patsientidele välja tasuta muuseumikülastusi.

Muuseumikaart kutsus Eesti eksperimendist osa võtma ka Beatrice’i, kes on avameelselt jaganud meedias enda kogemusi seoses vaimse tervise probleemidega.

„Ma ei ole muuseumivõõras inimene, aga muuseumis käin tavaliselt välismaal reisil olles. Väga imponeeris see mõte, et ka muuseumikülastusest võiks minu olukorras abi olla ja mul on hea meel, et ma ei pidanud pettuma,“ rääkis Beatrice.

Tartu muuseumide tervendav mõju

Kolme nädala jooksul käis Beatrice kuues Tartu muuseumis, enamikus nendest oma abikaasa Lauriga. „Muuseumis käimine on selline teistmoodi meelelahutus. Seal nähtu ja kogetu tõstab tuju, viib mõtted mujale ja mõjub väga hästi ka paarisuhtele,“ kinnitab ta.

Naise sõnul tundis ta muuseumis käies sedasama vabastavat tunnet, mida tekitab looduses viibimine või kunsti ja filmide vaatamine. Tartu Ülikooli kunstimuuseumi püsiekspositsioon viis Beatrice’i jalutuskäigule Kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku skulptuuride vahele.

Eredalt jäid naisele meelde Pompei stiilis seinamaalingud, mis on 150 aasta jooksul läbinud mitmeid uuenduskuure. „Need värvilahendused ja maalingud mõjusid nii värskendavalt ja tekkis tahtmine sarnast lahendust ka mõne ruumi kujundamisel kasutada,“ räägib Beatrice.

Muuseum äratas vanad unistused

Külastus õllemuuseumisse kõnetas aga tööalaselt. „Kuna tegelen igapäevaselt šampanjaga, sain õllemuuseumis palju inspiratsiooni ja uusi ideid. Olen väga visuaalne inimene ning sealne audiovisuaalne installatsioon ja lõhnad panid mu ajukeskustes tööle mingid põnevad protsessid, mis kandsid veel pikalt,“ meenutab Beatrice.

Lisaks heale tujule ja uutele teadmistele tuletasid muuseumid Beatrice’le meelde ka vanu unistusi. „Näiteks Tartu Ülikooli loodusmuuseumis putukaid vaadeldes meenus ühtäkki, et kunagi oli mul suur unistus oma talus mesilasi pidada,“ naerab ta.

Beatrice, nagu ka teiste eksperimendis osalenud inimeste kogemus kinnitab, et muuseumikülastus pakub rõõmu ja elevust, annab uusi faktiteadmisi ning soodustab loovust ja inspiratsiooni. Muuseumi mõju hindasid inimesed ka mitmete negatiivsete emotsioonide leevendajana ja osade inimeste hinnangul on muuseumist abi ka üksinduse leevendamisel. Loe eksperimenditulemustest lähemalt siit.

Eesti tervisemuuseumis saab näha punkar Villu Tamme pintsakut, mis jõudis muuseumi väidetavalt Tallinna psühhoneuroloogia haiglast. Selle krae alla on kinnitatud koera kaelarihm ja seljale on suurelt kirjutatud „Nüüd ma tahan olla sinu koer“.

Villu Tamme mälestuste järgi konfiskeeris pintsaku aga temalt miilits. Seda, kuidas pintsak miilitsajaoskonnast haiglasse sattus, on tagantjärele keeruline selgitada.

Tamme meenutab, et on kuulnud jutte, kuidas punkarite asju saadeti spetsialistidele uurimiseks ja hindamiseks. Pintsaku teekond on hea näide nõukogude võimu suhtumisest vabasse eneseväljendusse ning punkliikumisse.

Eesti ajaloomuuseumi kogudes on 1920ndatel asutatud Tallinna piimaplastivabriku – Eesti Esimene Kunstsarvetehas – tootenäidised aastast 1941.

Kunstsarv on piimavalgu ehk kaseiini baasil toodetud galaliit, rahvakeeles kunstsarv. See oli sajand tagasi uudne ja ülipopulaarne materjal, millel olid laiad kasutamisvõimalused. Plastmassi eellasena võidutses kerge ja vastupidav piimaplastik aksessuaaride maailmas, oli asendamatu kodusisustuses, mööblitööstuses ja mujal.

Seda materjali sai värvida lugematustes toonides, mis võimaldas valmistada odavast valgumassist kallite materjalide – näiteks sarve, koralli, pärlite, merevaigu, elevandi- ja kilpkonnaluu, erinevate poolvääriskivide sh. marmori – äravahetamiseni sarnaseid imitatsioone. Piimaplastist olid valmistatud näiteks ka Coco Chaneli kuulsad pärlid.

Palun saa tuttavaks – tema on Bianka Soe, Telliskivi Loomelinnaku sisujuht ja muuseumikaardi omanik. Kuna Bianka on suur kunstisõber, siis käib ta kunstiga seotud muuseumides vähemalt kolm korda kuus. Tihtilugu võtab ta muuseumi kaasa ka oma tütred, sest usub, et mida varem laps kunsti juurde viia, seda tugevam ja kestvam side tal selle valdkonnaga jääb.

Kõige rohkem külastab Bianka kindlasti kunstimuuseume ning võtab tihti osa ka muuseumide vestlusringist või kuraatorituurist, mis samuti vahel muuseumikaardiga tasuta on.

Bianka Soe lemmiketeemad: kunst ja kirjandus

Muuseumikaarti soetades seadis Bianka endale eesmärgiks käia aasta jooksul läbi nii palju kirjanike muuseume kui ta jaksab. Järgmise kuu plaan on tal külastada Tammsaare ja Mati Undi muuseumi. Väga kiidab ta oma kodukandile, Kalamajale pühendunud Kalamaja muuseumi, mis on tema arvates kindlasti põnev ka teiste asumite elanikele. 

Oma endises kodukohas Võrus soovitab Bianka sisse astuda Vana-Võromaa kultuurikotta, kus korraldatakse regulaarselt ka kaasaegse kunsti näitusi. “Ning muidugi võiks vähemalt korra elus ja Võrus käies tutvuda ka Kreutzwaldi majamuuseumiga, kus kirjanik 44 aastat ise elas ja mis on ühtlasi üks Võru linna vanemaid ehitisi,” soovitab ta.

Teatrinuku teekond tagasi koju

2023. aastal sai alguse ühe väärikas eas teatrinuku seiklusrikas teekond tagasi koju. Enne Nukuteatrimuuseumi asutamist juhtus tihti, et lavatee lõpetanud nukk kingiti tähtsatele külalistele. Sama juhtus 1980. aastatel, kui Nukuteatrit külastas Soome Rauma nukuteatri „Kuperkeikka” trupp.

Sellest ajast saadik oli nukk Rauma nukuteatris talismani rollis. Pärast teatri tegevuse lõppemist 1994. aastal oli ühe trupi liikme kindel soov nukk just enda hoole alla võtta, sest tal olid Eestis käimisest soojad mälestused. 

Möödunud aastal leidis nuku omaniku pere suvilat korrastades muude asjade hulgast ka teatrinuku. Perel soovitati ühendust võtta Eestis asuva Nukuteatrimuuseumiga. Esialgu polnud ka muuseumile teada, millisest lavastusest antud nukk pärineb.

Uurimistöö käigus selgus, et tegemist on Valgevuntsiga 1979. aastal esietendunud lavastusest „Roheliste sõrmedega poiss”. Teadaolevalt on tegemist ainsa säilinud teatrinukuga sellest lavastusest.

2024. aasta alguses jõudis Valgevunts tagasi Eestisse, Nukuteatrimuuseumisse. Tundub, et imed on tõepoolest  võimalikud ning üks kaunis ring on täis saanud. 

Valgevuntsiga on võimalik tutvuda Nukuteatrimuuseumi püsiekspositsioonis.

Võtsime ette muuseumikaardi statistika ning sõelusime sealt välja muuseumid, kus on kõige suurem meeskülastajate protsent. Kõige mehisem on külastajaskond alljärgnevates muuseumides:

• Mõniste talurahvamuuseum
• Eesti sõjamuuseum
• MOMU mootorispordi muuseum
• Arvutimuuseum
• Kohtla-Järve põlevkivimuuseum
• Eesti põllumajandusmuuseum
• Eesti jalgrattamuuseum
• Saatse muuseum
• Harjumaa muuseum
• Eesti maanteemuuseum

Nii Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi kui ka Eesti Rahva Muuseumi kogus on suveniirlaualamp “Vana Toomas”. Lambi disainis kunstnik ja disainer Bruno Vesterberg oma praktikatööna 1965. aastal.

Seletamatutel põhjustel võitis see kitšimaiguline suveniirlaualamp tarbijate südame ning sellest on saanud üks ajastu sümboleid.

Lambi publikumenusse ning pikka tootmises püsimisse suhtus Vesterberg ise nõutu õlakehitusega – mingeid hüvesid müügieduga ei kaasnenud.

Valgustil on plastmassist kõrskuppel, mis on kinnitatud metallist vormile ning lampi kaunistab kullaläikeline Vana Toomase kuju.

Eesti Rahva Muuseumi museaalide hulgas on üks ese, mis on eestlastele eriti oluline – see on meie esimene sinimustvalge lipp. Eesti Üliõpilaste Seltsile kuuluvat lippu saab näha näitusel „Rahvas ja riik“. 1884. aastal õmmeldud lipp elas oma nooruspõlves üsna tormilist ja kirglikku n-ö tudengielu.

20. sajandi alguseks oli eesti rahvas lipuvärvid omaks võtnud ja 1918. aasta novembris tunnistas Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks. 1922. aasta suvel kehtestas Riigikogu lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli lipp peidetud ja selle asukohta teadsid vaid mõned inimesed. Sinimustvalge on üle aegade olnud meie rahva keele, kultuuri ja iseteadvuse sümboliks.

Innukamad muuseumikaardi kasutajad palusid meil teha loetelu kõigist muuseumidest, mida saab muuseumikaardiga tasuta külastada.

Siin see nimekiri on! Prindi see loetelu välja, pane reisikotti ning sul on alati silme ees, mis on need järgmised Eesti mäluasutused, galeriid ja elamuskeskused, kuhu sa minna võiks.

Prinditava faili leiad SIIT.

Kui sul on kehtiv ISIC, ITIC või IYTC kaart, siis saad muuseumikaardi osta soodustusega -15%. Soodustuse saamiseks tuleb kasutada sooduskoodi, mis kuvatakse nutitelefoni rakenduses ISIC Benefits ja ISIC’u kodulehel, mida haldab Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Soodustuse kasutamiseks:

• mine veebilehele muuseumikaart.ee/osta
• lisa ostukorvi muuseumikaart
• sisesta enda kontaktandmed
• sisesta sooduskoodi väljale sooduskood

Sooduskoodi -15% leiad SIIT.

NB: See soodustus kehtib vaid veebist ostes ning seda koodi ei saa kasutada muuseumikaardi kingituseks ostmiseks.

Esinduslikud interaktiivsed alad on nüüd allveearheoloogia, merepääste, vesilennunduse, mereväe ja merehoiu teemal.

Uus pererada läheneb muuseumile mänguliselt – ekspositsioonis tuleb otsida kassikujulisi rajatähiseid ja vastata küsimustele, et saata Lennusadama kupli alla enda disainitud sõiduvahend.

Vaata fotogaleriist, kuidas Lennusadam nüüd välja näeb. Kindlasti soovitame sul värske ilme saanud Lennusadam ka oma silmaga üle vaadata ning muuseumikaardiga on selle külastamine tasuta!

Fotod: Joosep Kään