SITS7371

Värsked näitusesoovitused

Siin on uued näitused, mida mida kindlasti vaadata soovitame. Kuna muuseumikaardiga pääseb tasuta rohkem kui 120 muuseumi, siis esmalt vaata ära need ning siis külasta ka kõiki järgmisi!

Uued näitused Tallinnas

Lähiloodus

Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis on alates 7.11 avatud hobifotograafidest isa ja poja Ilmar ja Verner Kauri esimene ühine fotonäitus “Lähiloodus”, olles üks viimaseid näituseid, mida on võimalik külastada veel Eesti Loodusmuuseumi Laia tänava ajaloolises hoones. Näituse teeb eriliseks, et esmakordselt kaunistab loodusmuuseumi näituseala põlvkondade ülene ühine näitus.

Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini

Näitusel saab kokku Arvo Pärdi ja Gerhard Richteri, August Matthias Hageni ja Caspar David Friedrichi, Eduard Wiiralti ja Otto Dixi, Konrad Mägi ja Max Pechsteini, Ülo Soosteri ja Joseph Beuysi ning paljude teiste Eesti ja Saksa suurkujude looming.

Joonistatud paralleelilmad

Näitus “Joonistatud paralleelilmad” / “Into The Droame” on Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri esimene isikunäitus. Näituse keskmes on Bronneri rahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud arhitektuurijoonistused, mis käsitlevad paralleelmaailmu, kus kohtuvad Bronneri loodud erinevad tegelased ja neid ümbritsevad narratiivid.

Neandertallase ilukabinet

“Neandertallase ilukabinet” on Madlen Hirtentreu ja Darja Popolitova loodud spekulatiivne ilu-installatsioon, mis käsitleb iluprotseduuride muutumist tarbitavaks kiirkaubaks ning paljastab, kuidas enesehoolena reklaamitud tegevused võivad varjata kehalise kontrolli ja allutamise mehhanisme.

KUTSE. Pildistusi Artkikast

Eduard von Tolli elu deviisiks oli „Edasi ja ainult edasi!“. Mis sundis Eestimaalt pärit maadeuurijat ikka ja jälle alustama kord vene kaupmees Sannikovile silmapiiril terendunud salapäraste mägedega maa otsinguid? Mida kätkeb eneses kutse, mis meid valdab, kui alustame rännakut silmapiiri või mäeaheliku taha, et oma silmaga olla tunnistajaks millelegi tundmatule ja uuele?
Käesoleva väljapanekuga püüangi sellele küsimusele võimalikku vastust leida.

Puuma buum

PUUMA TALLINNAS ?!
Viimasel ajal on Eestis elevust tekitanud salapärane puuma, kelle vaatlusest on mitmeid teateid tulnud Kagu-Eestist.„“Puuma buumi“ näituseks oleme muuseumi kogudest ekstra välja toonud 8-kuuse noore puuma ning ilvese topise. Huvilistel on võimalus oma silmaga uurida Eestimaa metsiku kassi ja Ameerika meisterkohaneja erinevusi ja saada teada nende leviala ja elupaikade kohta,“ jagab muuseumi zooloog Joosep Sarapuu.

Tu ja Minakaru. Kumu esimene näitus lastele

Näitus on osa Eesti vanema kunsti püsinäitusest „Identiteedimaastikud“ ja räägib lastega sellega haakuvatel teemadel. Mänguline väljapanek aitab avastada, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme, ning ennast ja teisi paremini mõista.

Sulle on pärandus!

Kultuurimälu vajab ajaloolisi tunnismärke, kuid nende mõistmiseks peab rahvas neid üheskoos kogema ja pidevalt uuesti tõlgendama. Pärand muutub ajas. Minevikust teame, et pärandit on korduvalt kuritarvitatud ja ajalugu ümber kirjutatud. Seetõttu on muinsuskaitseotsustel väga suur roll, sest need kujundavad inimese teadmisi ja tõlgendusvõimalusi minevikust ning seeläbi ka iseendast.

Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus

Näitus vaatleb Eesti 20. sajandi teise poole kunsti keskse figuuri Sirje Runge (sünd 1950, Tallinnas) loomingut läbi viie aastakümne.

Uued näitused Tartus

IGAPÄEVANE KASUTUS

Näituse teemaks on kodused ja igapäevased jätkusuutlikud tarbimispraktikad. Ajalehepaber on hea näide materjalist, mida väga sageli taaskasutatakse eri viisidel, andes sellele uue elu ja funktsiooni

Kuumenev finišijoon. Sport muutuvas keskkonnas

Tule avasta alates 27. septembrist Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uut ja mõtlemapanevat näitust “Kuumenev finišijoon. Sport muutuvas keskkonnas”, mis heidab kriitilise pilgu spordimaailmale ning kutsub mõtlema, kuidas saaksime sporti teha nii, et see koormaks vähem keskkonda ning oleks võimalikult jätkusuutlik nii inimesele kui loodusele.

Peegel ruumis, peegel hinges

19. sajandi linnakodaniku muuseumi uus näitus „Peegel ruumis, peegel hinges“ avab ukse maailma, kus peegel ei ole pelgalt tarbeese, vaid kultuuriline ja psühholoogiline peegeldus. See on lugu inimesest ja tema suhtest iseendaga, maailmaga ja kujutisega, mida ta peeglist näeb.

https://ollemaailm.alecoq.ee/kunstinaitused/

Anti Pedant ja kooselu Maaliga

Õllemuuseum kutsub kõiki kunsti- ja absurdisõpru Ott-Kaspar Sultsi maalinäituse „Anti Pedant ja kooselu Maaliga“

Sõda ja värvipliiats – Agu Peerna joonistused Tartu hävingust 1940ndail

Saksa okupatsiooni algperioodil, 1941/42. aasta talvel, käis mööda Tartut ringi kunstnik Agu Peerna (1904–1950), kes värvipliiatseid kasutades dokumenteeris sõjahaavu: purustatud hooneid, mida tänapäeva linnapildis enam pole, aga ka linna igapäevaelu.

Kuhu lähed, laulupidu?

Sel suvel toimuva laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ eel avatud näitus heidab põgusa pilgu peotraditsiooni mõjutanud hetkedele ajaloos ning kutsub arutlema laulupidude tuleviku üle.

Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia-Swedes

Näitus tutvustab rannarootslaste traditsioonilist materiaalset ja vaimset kultuuri ning eestirootsi kultuuri käekäiku 20. sajandil kuni tänapäevani.

Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt

Tartu mänguasjamuuseumi Teatri Kodus on nüüd avatud legendaarsete Eesti Televisiooni telenukkude näitus „Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt”. Nostalgilisel retkel lapsepõlve saab kohtuda Tipi ja Täpi, Äpu ja Postikana, Hunt Kriimsilma ning veel paljude teiste omaaegsete staaridega.

Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest

Näitus heidab valgust Tartu loomisloole ja aastasadade tagustele sündmustele.

Uued näitused mujal Eestis

Amandus 170

Näitus „Amandus 170“ tähistab kunstniku juubeliaastat ja avab ukse tema mitmetahulisse maailma. Külastajat ootab kohtumine nii tuntud skulptuuride kui ka vähem tuntud teostega, mis heidavad uut valgust Adamsoni loomeprotsessile, isiksusele ja pärandile. See on kutse astuda dialoogi kunstnikuga, kelle looming on osa Eesti kultuurimälust, kuid kelle haare ja tähendus ulatuvad kaugemale meie piiridest.

Ilus aeg – Eesti autorite piltvaibad

Aasta viimaste kuude pühadeootus ja uue aasta algus on ilus aeg. Eestimaa loodus kogu oma vaheldusrikkuses pakub rõõmu ja rahu ning annab hingetuge ka keerulistel aegadel. Eredad värvisähvatused vaheldumisi vaoshoitud koloriidiga loovad tiheda ja mitmeplaanilise koosluse, peegeldades kirge ja emotsioone, vaikseid mõtisklusi ja aja kulgemist. See on aeg mil mõelda oma lähedastele. Vaibad on soojade ja sügavate tunnete hoidjad.

Hõbehelgis ja tinatolmus. 145 aastat trükikodasid ja ajakirjandust Valgamaal

Näitus räägib sellest, kuidas on trükiasjandus ja ajakirjandus toiminud Valgamaal erinevatel aegadel. Seda tegevust on jätkunud maakonna erinevatesse paikadesse, valmistatud on tarbekaupu, aga ka välja antud kirjandust.

Nõiakivi

Näitus keskendub kaitsemaagiale ning maagilistele sümbolitele Eesti etnograafias. Väljapaneku keskmes on 1942. aastal muuseumisse toodud auguga kiviketas – kummaline ese, mille ühele küljele on graveeritud ristimärgid ning teisele salapärased sümbolid, mille tähendust ei ole ajaloolased tänaseni lõplikult tõlgendanud.

Moenäitus Hõimulõim

Näitus on pühendatud soome-ugri pärimusest inspireeritud moele. Riiete näol on tegu ühe rikkalikuma kaasavaraga minevikust, mille traditsioonide ning praktikate elujõulisus sõltub nende kaasajastamise edukusest, sealhulgas atraktiivsusest noorematele generatsioonidele.

Härmad mitmes vaatuses

Seoses raamatu “Härmad mitmes vaatuses” ilmumisega on Kondase keskuse teisel korrusel avatud näitus Härmade suguvõsast.

Murtud karkude linn

2025. aastal möödub 200 aastat ajast, kui Haapsalus rajati dr Carl Abraham Hunniuse juhtnööride järgi esimene mudaravila. Seda sündmust peetakse Haapsalu kuurordi sünniks. Juubeliaasta puhul avati 9. oktoobril Haapsalu raekojas näituse „Murtud karkude linn“, mis täiendab linna ajaloost rääkivat püsinäitust „Kuurortlinna teejuht“

TRÜKISÕNA PÄRNUST

Kaua aega peeti esimeseks eestikeelseks trükiseks 1535. a. ilmunud pastor Simon Wandradti koostatud luterlikku katekismust. Hiljem selgus arhiiviandmete põhjal, et Lübecki linna rae korraldusel olevat hävitatud juba 1525. aastal ilmunud eestikeelse luterliku palveraamatu trükid. See on andnud aluse tähistada 2025. aastal esimese eestikeelse raamatu viiesajandat juubelit.

AABITS KUI ÜHISKONNA PEEGEL

Rahvusvaheline näitus „Aabits kui ühiskonna peegel“ valmis koostöös Läti, Ukraina, Sloveenia, Saksamaa ja Itaalia koolimuuseumidega. Külastaja saab ülevaate aabitsate kujunemisloost ning erinevate ajalooliste perioodide mõjust raamatule.

Soovid olla pidevalt kursis uute näitustega?

Liitu muuseumikaardi uudiskirjaga ja saadame sulle näitusesoovitusi ja tutvustame külastuskohti, kuhu sa tõenäoliselt veel sattunud pole.

Muuseumikaardi uudiskiri

Palun oota…

Aitäh! Kuuled meist peagi!

Külasta muuseumikaardiga