
Aeglase vaatamise päev muuseumis: hetk iseendale
Loe lähemalt

Kevadnäitus 2026
Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kunstnike Liidu 26. aastanäitus „Kevadnäitus 2026“ on seni suurim ja toimub tänavu mitmes paigas. Näitusele valiti varasemaga võrreldes enam kui poole rohkem töid, mida eksponeeritakse Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ning Eesti Kunstnike Liidu vanalinna näitusepaikades – Draakoni, Hobusepea, HOP-i ja Vabaduse galeriis. Kevadnäitus on traditsiooniline Eesti kaasaegse kunsti ülevaatenäitus, mis pakub värske ja mitmekesise läbilõike ning toob kokku eri põlvkondade ja loomevaldkondade kunstnikud.

Arhiiv. Ellen Parro
“Arhiiv” on sari, mille kaudu tutvustame muuseumi jõudnud arhiivimaterjale, et näidata, kuidas need aitavad meil mitmekesistada ja kasvatada teadmisi Eesti tarbekunsti- ja disainipärandist.

Restauraatorist konservaatoriks
Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna 50. tegevusaastat tähistav näitus tutvustab eriala eeskätt 20. sajandil loodud kunstiteoste kaudu. Möödunud sajandi kunstnike looming on muuseumi konservaatorite töölaual olnud igapäevaselt osakonna rajamisest alates.

Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu
Serlachiuse kollektsiooni tutvustaval näitusel on omavahel dialoogi asetatud Soome kunsti klassika, Lääne-Euroopa vanad meistrid ja Soome nüüdisaegne kunst, osutades sel viisil kunstikogu ühisosale – kunstimeisterlikkusele – ning pakkudes vaatajale võimaluse märgata nii kunsti universaalseid kui ka unikaalseid aspekte. Kunstivormidest on esindatud maal, graafika, fotokunst ja pisiplastika.

Karin Luts. Pildid reisidelt
Omanäoline maalija ja graafik Karin Luts (1904–1993) on üks 20. sajandi olulisemaid Eesti kunstnikke. Luts on esimene Eesti naiskunstnik, kes osales kunstielus aktiivselt mitte ainult loomingu, vaid ka kirjutiste ja kriitika kaudu.

Värvikõdi
Näitus selgitab igas vanuses osalejatele käed-külge eksponaatide abil värvifüüsika põhimõtteid, teadmisi inimese värvitajust ning värvifotograafia ajalugu.

8 naist. 4 dialoogi ruumist
Näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ toob fookusesse neli naissisearhitekti – Maia Laul, Kirsti Laanemaa, Aate-Heli Õun, Maimu Plees –, kelle loominguline kõrgaeg jäi Nõukogude aega, ning annab võimaluse neljale täna tegutsevale naissisearhitektile uurida, küsida ja inspireeruda oma eelkäijate 8 loomingust.

Eesti tuletornid postmarkidel 1995–2025.
Kui Eesti Post andis 1995. aastal välja Roman Matkiewiczi kujundatud postmargi Pakri tuletorniga, ei osanud keegi arvata, et sellest saab alguse enam kui 30 aastat vältav koostöö, mille raames jõuab markidele veel 38 Eesti tuletorni.

Mere kutse. Eesti Meremuuseumi kunstikogu
Eesti Meremuuseumi kunstikogu avaneb publikule esmakordselt nii laiahaardeliselt. Kogu sai alguse üle 90 aasta tagasi, mil käisid ettevalmistused muuseumi avamiseks. Tänaseks on enam kui 900 teosest koosnev kollektsioon üks eripärasemaid Eesti kunstimaastikul – nimelt ei olnud suurem osa siinsetest autoritest professionaalsed kunstnikud, vaid on pidanud meremehe, kaluri, laevakapteni või mereväelase ametit.

Musta liblika leib
Näitus „Musta liblika leib“ koondab valikut Kairo viimaste aastate vaikeludest. Peamiselt on tegu akrüülmaalidega, kuid väljas on ka üks spreivärvidega šabloonitehnikas tehtud töö.

Relieve Prints
Näitus “Relive Prints” on kogum Joost Halbertsma viie aasta töödest, alustades graafika õppimise hetkest Mehhikos, lõpetades hiljutiste projektidega. Tööd on eri tehnikates — puugravüür, linoollõige, templid, mokuhanga. Trükised varieeruvad temaatikalt, seal hulgas on nii ansamblitele ja ajakirjadele mõeldud illustratsioone, rinnamärke, t-särke kui ka isiklikke trükiseid ja seeriaid.

Voltaire: ajalootegija
Näitus koondab ühe katuse alla erinevate muuseumide ja raamatukogude prantsuse kogudest pärit haruldased leiud – raamatud, käsikirjad, kunstiteosed ja arhiivimaterjalid – ning on eripärane väljapanek, mis toob fookusesse Voltaire’i ja prantsuse kultuuripärandi Eestis ja Baltimaades. Näitus avab seni tähelepanuta jäänud intellektuaalsed sidemed Baltikumi ja Lääne-Euroopa valgustusmõtte vahel alates 18. sajandist.

Vaba tahe
Näitus on jagatud kolmeks mõtteliseks tervikuks, mis avavad pingeid kunstniku loomingu eri tahkudes: keha ja mõistus, iha ja vastutus, isiklik ja poliitiline.

Laulvad masinad
Muusika meie ümber on tihti nähtamatu ja kättesaamatu. 19. sajandi linnakodaniku muuseumis saab seda aga kogeda teisiti: siin muutuvad helid nähtavaks, igal liigutusel on oma tähendus ja iga heli sünnib täpsest mehhanismist.
Hammasrattad, viled ja tihvtidega silindrid jutustavad loo sellest, kuidas muusika tekkis käsitööna, liikumisest ja materjalide kõladest.

Waba riigi tüdrukud. Lindi(k)andjate elusaatused.
Pärnu koolitüdrukud jagasid 1918. aasta 23. veebruaril sinimustvalgeid lindikesi rahvale, kes oli tulnud kuulama Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamist Endla teatri rõdult. Järgmisel päeval lasksid nad endast teha ühispildi.

Mina, superkangelane!
Tartu Mänguasjamuuseumi käed-külge näitusel saab tutvust teha nii väljamõeldud kui ka päriskangelastega – võimalik on mõõta enda kangelaslikkust, lugeda kokku superkangelaseks saamise punktid ja koguda mängulisel moel sadu uusi teadmisi. Näitusel on välja pandud mänguasjamuuseumi kogusse kuuluvad kangelasi kujutavad mänguasjad ning näituse kunstilise poole on loonud Tartu linna lasteaedade lapsed.

Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega
Tartu Ülikooli loodusmuuseumis on võimalik külastada uut näitust „Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“, mis kutsub huvilisi avastama märgalade ja eelkõige soode mitmekülgset väärtust nii Eestis kui üle maailma.

Heas vormis taliolümpiale!
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi näitus „Heas vormis taliolümpiale!“ tutvustab Eesti olümpiakollektsioonide kujunemislugu ja teekonda kümnele talvisele olümpiaspordipeole kogu meie taasiseseisvumise järgse perioodi vältel.

Käega katsutav kliima. Mis meist saab?
Näitus räägib kliimamuutuste mõjust inimeste igapäevaelule ja meie keskkonnale ning näitab, millised looduslikud protsessid ja inimtegevus on pannud kliima muutuma. „Kliimat kujundavad keerukad protsessid ning keerulised on ka kliimamuutuse tagajärjede ahelad,“ ütles näituse kuraator, Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni vanemteadur Arko Olesk.

IDEAALMAASTIKUD
Mida industriaalsemaks muutub elukeskkond, mida harvemaks jääb puutumatut loodust kõigi inimeste tarbeks, seda kesksema koha hõivab maastikumaal kaasaegse maalikunsti teemana – nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Maastik motiivina domineerib näiteks Anselm Kieferi ja David Hockney uuemas maaliloomingus, kui nimetada maailma olulisemaid maalikorüfeesid.

JÄRELNOPPIJAD
Järelnoppijate sõnum Eesti kunstisõpradele kutsub alustama oma loometeed võimalikult noorelt. Ainult siis on võimalik hüpata üle rahvusvahelise lati ning mitte selle alt läbi pugeda.

Hõpõhõimo hõpõkraam
Tegemist on esimese ajaloolistele seto hõbeehetele pühendatud näitusega Setomaal, mis toob publiku ette hõbeehted ehk hõpõkraami kui seto naiste pärandisüsteemi keskse osa. Näitus küsib, milline on seto hõbeehete tähendus täna ja milliseid lugusid kannavad need tänapäeval seto naiste jaoks.

KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus
Kolmiknäituse eesmärgiks on heita ülevaatlik pilk Johann Köleri teadaolevale maaliloomingule. Kondase keskuses on väljas tema originaalteosed, Viljandi muuseumis 100 reprot ning Rüki galeriis näeb kaasaegsete kunstnike Köleri-tõlgendusi.

Vaikne hetk luules, muusikas ja pildis
Maarika on maalinud luulest inspireerituna. Näitusel toodud pildid on varustatud qr koodidega, nii saab luulet ise lugeda ja kuulata ka luulest loodud laule.
Näituse mõte on seisatada hetkeks ja saada puudutatud luulest, muusikast, kunstist või kõigist neist.

Kui mehed olid rauast
Meister-turvissepa Sergey Augusti ajalooliste turviste ja relvade näitus on avatud Kuressaare linnuse kirdetiiva näitusesaalis.
Sergey August: Meister, kes taaselustas keskaegse turvisesepa elukutse

Vaata, ma kahandasin kolhoosi!
Näitus „Vaata, ma kahandasin kolhoosi!“ viib külastaja tagasi nõukogudeaegsesse maaellu, kuid teeb seda ootamatus vormis. Näitusesaalis avaneb detailirohke minikolhoos, kus on kokku saanud omavalmistatud traktorid, tööriistad, hooned, põllud ja masinad, mis kõik on vähendatud mõõtkavasse 1 : 35.

Amandus 170
Näitus „Amandus 170“ tähistab kunstniku juubeliaastat ja avab ukse tema mitmetahulisse maailma. Külastajat ootab kohtumine nii tuntud skulptuuride kui ka vähem tuntud teostega, mis heidavad uut valgust Adamsoni loomeprotsessile, isiksusele ja pärandile. See on kutse astuda dialoogi kunstnikuga, kelle looming on osa Eesti kultuurimälust, kuid kelle haare ja tähendus ulatuvad kaugemale meie piiridest.