
Muuseumikaardi TOP 10 muuseumi
Loe lähemalt

Joonistatud paralleelilmad
Näitus “Joonistatud paralleelilmad” / “Into The Droame” on Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri esimene isikunäitus. Näituse keskmes on Bronneri rahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud arhitektuurijoonistused, mis käsitlevad paralleelmaailmu, kus kohtuvad Bronneri loodud erinevad tegelased ja neid ümbritsevad narratiivid.

Neandertallase ilukabinet
“Neandertallase ilukabinet” on Madlen Hirtentreu ja Darja Popolitova loodud spekulatiivne ilu-installatsioon, mis käsitleb iluprotseduuride muutumist tarbitavaks kiirkaubaks ning paljastab, kuidas enesehoolena reklaamitud tegevused võivad varjata kehalise kontrolli ja allutamise mehhanisme.

KUTSE. Pildistusi Artkikast
Eduard von Tolli elu deviisiks oli „Edasi ja ainult edasi!“. Mis sundis Eestimaalt pärit maadeuurijat ikka ja jälle alustama kord vene kaupmees Sannikovile silmapiiril terendunud salapäraste mägedega maa otsinguid? Mida kätkeb eneses kutse, mis meid valdab, kui alustame rännakut silmapiiri või mäeaheliku taha, et oma silmaga olla tunnistajaks millelegi tundmatule ja uuele?
Käesoleva väljapanekuga püüangi sellele küsimusele võimalikku vastust leida.

Puuma buum
PUUMA TALLINNAS ?!
Viimasel ajal on Eestis elevust tekitanud salapärane puuma, kelle vaatlusest on mitmeid teateid tulnud Kagu-Eestist.„“Puuma buumi“ näituseks oleme muuseumi kogudest ekstra välja toonud 8-kuuse noore puuma ning ilvese topise. Huvilistel on võimalus oma silmaga uurida Eestimaa metsiku kassi ja Ameerika meisterkohaneja erinevusi ja saada teada nende leviala ja elupaikade kohta,“ jagab muuseumi zooloog Joosep Sarapuu.

Tu ja Minakaru. Kumu esimene näitus lastele
Näitus on osa Eesti vanema kunsti püsinäitusest „Identiteedimaastikud“ ja räägib lastega sellega haakuvatel teemadel. Mänguline väljapanek aitab avastada, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme, ning ennast ja teisi paremini mõista.

Sulle on pärandus!
Kultuurimälu vajab ajaloolisi tunnismärke, kuid nende mõistmiseks peab rahvas neid üheskoos kogema ja pidevalt uuesti tõlgendama. Pärand muutub ajas. Minevikust teame, et pärandit on korduvalt kuritarvitatud ja ajalugu ümber kirjutatud. Seetõttu on muinsuskaitseotsustel väga suur roll, sest need kujundavad inimese teadmisi ja tõlgendusvõimalusi minevikust ning seeläbi ka iseendast.

Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus
Näitus vaatleb Eesti 20. sajandi teise poole kunsti keskse figuuri Sirje Runge (sünd 1950, Tallinnas) loomingut läbi viie aastakümne.

Alexei Gordin. See kaunis maa
Alexei Gordini omaksvõetud ja lahtiseletatud kunstnikukuvand toetub ennekõike tema groteskist ja naljasegusest kriitilisusest läbiimbunud maaliloomingule.

Videviku geomeetria
Kumu kunstimuuseumis 26. septembril avatud näitus „Videviku geomeetria“ esitleb kunstniku ja sisearhitekti Mari Kurismaa (snd 1956) loomingut 1970. aastate lõpust 2000. aastate alguseni, tuues vaataja ette kunstniku tegevuse mitmekülgsuse.

IGAPÄEVANE KASUTUS
Näituse teemaks on kodused ja igapäevased jätkusuutlikud tarbimispraktikad. Ajalehepaber on hea näide materjalist, mida väga sageli taaskasutatakse eri viisidel, andes sellele uue elu ja funktsiooni

Kuumenev finišijoon. Sport muutuvas keskkonnas
Tule avasta alates 27. septembrist Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uut ja mõtlemapanevat näitust “Kuumenev finišijoon. Sport muutuvas keskkonnas”, mis heidab kriitilise pilgu spordimaailmale ning kutsub mõtlema, kuidas saaksime sporti teha nii, et see koormaks vähem keskkonda ning oleks võimalikult jätkusuutlik nii inimesele kui loodusele.

Peegel ruumis, peegel hinges
19. sajandi linnakodaniku muuseumi uus näitus „Peegel ruumis, peegel hinges“ avab ukse maailma, kus peegel ei ole pelgalt tarbeese, vaid kultuuriline ja psühholoogiline peegeldus. See on lugu inimesest ja tema suhtest iseendaga, maailmaga ja kujutisega, mida ta peeglist näeb.

Anti Pedant ja kooselu Maaliga
Õllemuuseum kutsub kõiki kunsti- ja absurdisõpru Ott-Kaspar Sultsi maalinäituse „Anti Pedant ja kooselu Maaliga“

Sõda ja värvipliiats – Agu Peerna joonistused Tartu hävingust 1940ndail
Saksa okupatsiooni algperioodil, 1941/42. aasta talvel, käis mööda Tartut ringi kunstnik Agu Peerna (1904–1950), kes värvipliiatseid kasutades dokumenteeris sõjahaavu: purustatud hooneid, mida tänapäeva linnapildis enam pole, aga ka linna igapäevaelu.

Kuhu lähed, laulupidu?
Sel suvel toimuva laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ eel avatud näitus heidab põgusa pilgu peotraditsiooni mõjutanud hetkedele ajaloos ning kutsub arutlema laulupidude tuleviku üle.

Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia-Swedes
Näitus tutvustab rannarootslaste traditsioonilist materiaalset ja vaimset kultuuri ning eestirootsi kultuuri käekäiku 20. sajandil kuni tänapäevani.

Käega katsutav kliima. Mis meist saab?
Tartu Ülikooli loodusmuuseum avas kliimanäituse “Käega katsutav kliima. Mis meist saab?”, kus räägitakse inimeste igapäevaelu mõjutavatest kliimamuutustest ning nende ulatuslikest tagajärgedest meie keskkonnas ja ühiskonnas.

Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt
Tartu mänguasjamuuseumi Teatri Kodus on nüüd avatud legendaarsete Eesti Televisiooni telenukkude näitus „Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt”. Nostalgilisel retkel lapsepõlve saab kohtuda Tipi ja Täpi, Äpu ja Postikana, Hunt Kriimsilma ning veel paljude teiste omaaegsete staaridega.

Nõiakivi
Näitus keskendub kaitsemaagiale ning maagilistele sümbolitele Eesti etnograafias. Väljapaneku keskmes on 1942. aastal muuseumisse toodud auguga kiviketas – kummaline ese, mille ühele küljele on graveeritud ristimärgid ning teisele salapärased sümbolid, mille tähendust ei ole ajaloolased tänaseni lõplikult tõlgendanud.

Moenäitus Hõimulõim
Näitus on pühendatud soome-ugri pärimusest inspireeritud moele. Riiete näol on tegu ühe rikkalikuma kaasavaraga minevikust, mille traditsioonide ning praktikate elujõulisus sõltub nende kaasajastamise edukusest, sealhulgas atraktiivsusest noorematele generatsioonidele.

Härmad mitmes vaatuses
Seoses raamatu “Härmad mitmes vaatuses” ilmumisega on Kondase keskuse teisel korrusel avatud näitus Härmade suguvõsast.

Murtud karkude linn
2025. aastal möödub 200 aastat ajast, kui Haapsalus rajati dr Carl Abraham Hunniuse juhtnööride järgi esimene mudaravila. Seda sündmust peetakse Haapsalu kuurordi sünniks. Juubeliaasta puhul avati 9. oktoobril Haapsalu raekojas näituse „Murtud karkude linn“, mis täiendab linna ajaloost rääkivat püsinäitust „Kuurortlinna teejuht“

TRÜKISÕNA PÄRNUST
Kaua aega peeti esimeseks eestikeelseks trükiseks 1535. a. ilmunud pastor Simon Wandradti koostatud luterlikku katekismust. Hiljem selgus arhiiviandmete põhjal, et Lübecki linna rae korraldusel olevat hävitatud juba 1525. aastal ilmunud eestikeelse luterliku palveraamatu trükid. See on andnud aluse tähistada 2025. aastal esimese eestikeelse raamatu viiesajandat juubelit.

AABITS KUI ÜHISKONNA PEEGEL
Rahvusvaheline näitus „Aabits kui ühiskonna peegel“ valmis koostöös Läti, Ukraina, Sloveenia, Saksamaa ja Itaalia koolimuuseumidega. Külastaja saab ülevaate aabitsate kujunemisloost ning erinevate ajalooliste perioodide mõjust raamatule.

UKRAINA VAIM
Pärnu Uue Kunsti Muuseum on alates Maidani verisest kevadest olnud toeks Ukraina kunstnikele, nii suurtele kui väiksetele.

Tungivast sisemisest vajadusest
Näitus toob kokku kunstnikud, kelle loomise meetod on psüühilise seisundi ümberarvutus ehk loomisakt on puhas vajadus ja väljund hetkeolukorrast. Need kunstnikud elavad oma emotsioone välja läbi joonistusvahendi.

Algused. Beginnings
Näitus „Algused – Beginnings“ tutvustab TalTechi, Oslo AHO ja ETH Zürichi tudengite ideekavandeid Louis Kahni Keskuse rajamiseks Saaremaale. Näituse kuraator on Marc Fischer (ETH Zürich).