
Muuseumikaardi TOP 10 muuseumi
Loe lähemalt

Haavatav jäljend
“Haavatav jäljend“ käsitleb viljakust laiemalt kui bioloogilise või sooliselt piiritletud mõistena. Viljakus on siin eksistentsiaalne seisund: võime muutuda, olla vastuvõtlik ja püsida ebakindluses.

Kasva, kasva, küll on, kuhu!
Kuhu ja kuidas on kasvada elus ning kunstis? Kui rõõmus ja valus on kasvamise kulg ja mida tähendab „täis kasvamine“? Millelt ja kellelt on kasvajal õppida? Kelle kunst kestab kauem, kas õpilase või õpetaja oma ajal, kui elu enda kestvus on ohus? Miks esitab kaasaegne kunst ainult küsimusi ja miks antakse vastuseid üksiti ning erinevaid? Miks tulevad need vastused kohtadest, millele on raske osutada: sealt, kus tuksub süda, mõtleb pea või tunneb liblikate lennust ärev kõht?

Peeglimaagia: peeglid ja mood
Oma peegelpilti on inimesed otsinud aegade algusest saadik. Esmalt leiti see sillerdavalt veepinnalt ja hiljem enese loodud kõikvõimalikest materjalidest kunstlikelt peegeldajatelt. Väljapaneku ühendavad võimsalt peegelduvaks tervikuks moekunstnik Liisi Eesmaa 2008. aastal loodud peegelkleidid legendaarsest kollektsioonist „Mirror Tetris“.

Rikkad ja ilusad. Mustpeade vennaskond Tallinnas
22. novembril 2025 avanes Tallinna linnaelumuuseumi II korrusel sissevaade Tallinnast jõuka kaubalinna kujundanud vennaskonna ajalukku.
2025. aastal möödus vennaskonna esmamainimisest 625 aastat ja Tallinna Linnamuuseum tähistas seda näitusega, mis käsitleb Mustpeade vennaskonna ajalugu ja kombestikku 15. sajandist tänapäevani, vennaskonna muutuvaid rolle linna elu eri perioodidel.

Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite
22. novembril 2025 avati Linnaelumuuseumi 4. korrusel püsinäitus „Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite.“ Näitusel saab ülevaate, kuidas on muutunud tallinlase argielu sajandist sajandisse ning millised on olnud linlaste unistused Tallinnast.

Lähiloodus
Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis on alates 7.11 avatud hobifotograafidest isa ja poja Ilmar ja Verner Kauri esimene ühine fotonäitus “Lähiloodus”, olles üks viimaseid näituseid, mida on võimalik külastada veel Eesti Loodusmuuseumi Laia tänava ajaloolises hoones. Näituse teeb eriliseks, et esmakordselt kaunistab loodusmuuseumi näituseala põlvkondade ülene ühine näitus.

Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini
Näitusel saab kokku Arvo Pärdi ja Gerhard Richteri, August Matthias Hageni ja Caspar David Friedrichi, Eduard Wiiralti ja Otto Dixi, Konrad Mägi ja Max Pechsteini, Ülo Soosteri ja Joseph Beuysi ning paljude teiste Eesti ja Saksa suurkujude looming.

Neandertallase ilukabinet
“Neandertallase ilukabinet” on Madlen Hirtentreu ja Darja Popolitova loodud spekulatiivne ilu-installatsioon, mis käsitleb iluprotseduuride muutumist tarbitavaks kiirkaubaks ning paljastab, kuidas enesehoolena reklaamitud tegevused võivad varjata kehalise kontrolli ja allutamise mehhanisme.

KUTSE. Pildistusi Artkikast
Eduard von Tolli elu deviisiks oli „Edasi ja ainult edasi!“. Mis sundis Eestimaalt pärit maadeuurijat ikka ja jälle alustama kord vene kaupmees Sannikovile silmapiiril terendunud salapäraste mägedega maa otsinguid? Mida kätkeb eneses kutse, mis meid valdab, kui alustame rännakut silmapiiri või mäeaheliku taha, et oma silmaga olla tunnistajaks millelegi tundmatule ja uuele?
Käesoleva väljapanekuga püüangi sellele küsimusele võimalikku vastust leida.

Meie rõiva värvid. Kohalik ja kauge
Näitus „Meie rõiva värvid. Kohalik ja kauge“ Eesti Rahva Muuseumis jutustab loo looduslikest tekstiilvärvidest Eestis muinasajast tänapäevani.

Aita Ambose maalinäitus “Vaateveer”
Näituse „Vaateveer“ keskmes on kunstnikule olulised paigad nagu kodulinn Tartu, Pallase kunstikool, südamemaa Jaapan ning samuti kulgemine ja teekond ise.

IGAPÄEVANE KASUTUS
Näituse teemaks on kodused ja igapäevased jätkusuutlikud tarbimispraktikad. Ajalehepaber on hea näide materjalist, mida väga sageli taaskasutatakse eri viisidel, andes sellele uue elu ja funktsiooni

Peegel ruumis, peegel hinges
19. sajandi linnakodaniku muuseumi uus näitus „Peegel ruumis, peegel hinges“ avab ukse maailma, kus peegel ei ole pelgalt tarbeese, vaid kultuuriline ja psühholoogiline peegeldus. See on lugu inimesest ja tema suhtest iseendaga, maailmaga ja kujutisega, mida ta peeglist näeb.

Kuhu lähed, laulupidu?
Sel suvel toimuva laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ eel avatud näitus heidab põgusa pilgu peotraditsiooni mõjutanud hetkedele ajaloos ning kutsub arutlema laulupidude tuleviku üle.

Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia-Swedes
Näitus tutvustab rannarootslaste traditsioonilist materiaalset ja vaimset kultuuri ning eestirootsi kultuuri käekäiku 20. sajandil kuni tänapäevani.

Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt
Tartu mänguasjamuuseumi Teatri Kodus on nüüd avatud legendaarsete Eesti Televisiooni telenukkude näitus „Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt”. Nostalgilisel retkel lapsepõlve saab kohtuda Tipi ja Täpi, Äpu ja Postikana, Hunt Kriimsilma ning veel paljude teiste omaaegsete staaridega.

Amandus 170
Näitus „Amandus 170“ tähistab kunstniku juubeliaastat ja avab ukse tema mitmetahulisse maailma. Külastajat ootab kohtumine nii tuntud skulptuuride kui ka vähem tuntud teostega, mis heidavad uut valgust Adamsoni loomeprotsessile, isiksusele ja pärandile. See on kutse astuda dialoogi kunstnikuga, kelle looming on osa Eesti kultuurimälust, kuid kelle haare ja tähendus ulatuvad kaugemale meie piiridest.

Hõbehelgis ja tinatolmus. 145 aastat trükikodasid ja ajakirjandust Valgamaal
Näitus räägib sellest, kuidas on trükiasjandus ja ajakirjandus toiminud Valgamaal erinevatel aegadel. Seda tegevust on jätkunud maakonna erinevatesse paikadesse, valmistatud on tarbekaupu, aga ka välja antud kirjandust.

Härmad mitmes vaatuses
Seoses raamatu “Härmad mitmes vaatuses” ilmumisega on Kondase keskuse teisel korrusel avatud näitus Härmade suguvõsast.

Murtud karkude linn
2025. aastal möödub 200 aastat ajast, kui Haapsalus rajati dr Carl Abraham Hunniuse juhtnööride järgi esimene mudaravila. Seda sündmust peetakse Haapsalu kuurordi sünniks. Juubeliaasta puhul avati 9. oktoobril Haapsalu raekojas näituse „Murtud karkude linn“, mis täiendab linna ajaloost rääkivat püsinäitust „Kuurortlinna teejuht“

Võim ja varemed. Rakvere linnuse lugu
Rakvere linnuse ajalootoas on alates 13. septembrist 2025 avatud uus näitus „Võim ja varemed. Rakvere linnuse lugu“.
Näituse keskmes on Rakvere linnuse lugu alates selle vanimast kihistusest, 5.–6. sajandist, kuni kindluse sõjalise tähtsuse kaotamiseni 17. sajandi alguses. Näitusel saab näha ka Rakvere lahingupaiga otsingutel leitud haruldasi pronkskausse – Rahkla aardeleidu.

Avastamata Ilon Wikland
Näitusel on väljas kunstnik Ilon Wiklandi tööd, mida Eesti publik pole varem näinud. Eksponeeritud on 65 originaaltööd, mis on vaid väike osa rikkalikust pärandist, mida kunstniku tütred tänasel päeval uurivad ja digitaliseerivad.

Tee keskkonda
Näitus avab tee-ehituse ja keskkonnamõjude keerulise ja põneva maailma – kuidas jagavad sama ruumi inimene ja loodus ning millised jäljed me oma teedega keskkonda jätame.

Lugude linnaruum – raamat ja Rakvere
Näitusega tähistatakse raamatuaastat ning seal saab näha mitmeid haruldusi. Näiteks on väljas ühe esimese Eesti talupoegade asutatud laenuraamatukogu – Palmse mõisa õllepruul Hans Pruuli asutatud raamatukogust pärinev trükis 17. sajandist.

Tähelepanu, ettevaatust – näitus!
Eesti maanteemuuseum kutsub vaatama liiklusohutuskampaaniate plakatikunsti näitust “Tähelepanu, ettevaatust – näitus!”.