
Muuseumikaardi TOP 10 muuseumi
Loe lähemalt

Et inimene jääks
„Et inimene jääks” toob kokku Balti humanistliku fotograafia meistrite teosed aastatest 1960–1990, ajast, mil elu kulges raudse eesriide taga justkui kahes paralleelses reaalsuses.

Suur-Vanalinn
Tallinna keskpunkt on vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum. Selle piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Aeg-ajalt on saabunud vallutajad, siis raiutakse metsad ja põletatakse eeslinnad. Tänapäeval tähistab seda piiri raudteering – linnavall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.

Ilmaküla eestlased
Näitus jutustab väliseesti kogukondadest läbi aja: minekutest, tagasitulekutest ja võõrsil uue kodu loomisest. See on näitus kogukondi ühendavatest sidemetest, identiteedist ja Eestist, mis elab ka piiri taga.

Haavatav jäljend
“Haavatav jäljend“ käsitleb viljakust laiemalt kui bioloogilise või sooliselt piiritletud mõistena. Viljakus on siin eksistentsiaalne seisund: võime muutuda, olla vastuvõtlik ja püsida ebakindluses.

Kasva, kasva, küll on, kuhu!
Kuhu ja kuidas on kasvada elus ning kunstis? Kui rõõmus ja valus on kasvamise kulg ja mida tähendab „täis kasvamine“? Millelt ja kellelt on kasvajal õppida? Kelle kunst kestab kauem, kas õpilase või õpetaja oma ajal, kui elu enda kestvus on ohus? Miks esitab kaasaegne kunst ainult küsimusi ja miks antakse vastuseid üksiti ning erinevaid? Miks tulevad need vastused kohtadest, millele on raske osutada: sealt, kus tuksub süda, mõtleb pea või tunneb liblikate lennust ärev kõht?

Rikkad ja ilusad. Mustpeade vennaskond Tallinnas
22. novembril 2025 avanes Tallinna linnaelumuuseumi II korrusel sissevaade Tallinnast jõuka kaubalinna kujundanud vennaskonna ajalukku.
2025. aastal möödus vennaskonna esmamainimisest 625 aastat ja Tallinna Linnamuuseum tähistas seda näitusega, mis käsitleb Mustpeade vennaskonna ajalugu ja kombestikku 15. sajandist tänapäevani, vennaskonna muutuvaid rolle linna elu eri perioodidel.

Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite
22. novembril 2025 avati Linnaelumuuseumi 4. korrusel püsinäitus „Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite.“ Näitusel saab ülevaate, kuidas on muutunud tallinlase argielu sajandist sajandisse ning millised on olnud linlaste unistused Tallinnast.

Lähiloodus
Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis on alates 7.11 avatud hobifotograafidest isa ja poja Ilmar ja Verner Kauri esimene ühine fotonäitus “Lähiloodus”, olles üks viimaseid näituseid, mida on võimalik külastada veel Eesti Loodusmuuseumi Laia tänava ajaloolises hoones. Näituse teeb eriliseks, et esmakordselt kaunistab loodusmuuseumi näituseala põlvkondade ülene ühine näitus.

Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini
Näitusel saab kokku Arvo Pärdi ja Gerhard Richteri, August Matthias Hageni ja Caspar David Friedrichi, Eduard Wiiralti ja Otto Dixi, Konrad Mägi ja Max Pechsteini, Ülo Soosteri ja Joseph Beuysi ning paljude teiste Eesti ja Saksa suurkujude looming.

Mina, superkangelane!
Tartu Mänguasjamuuseumi käed-külge näitusel saab tutvust teha nii väljamõeldud kui ka päriskangelastega – võimalik on mõõta enda kangelaslikkust, lugeda kokku superkangelaseks saamise punktid ja koguda mängulisel moel sadu uusi teadmisi. Näitusel on välja pandud mänguasjamuuseumi kogusse kuuluvad kangelasi kujutavad mänguasjad ning näituse kunstilise poole on loonud Tartu linna lasteaedade lapsed.

Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega
Tartu Ülikooli loodusmuuseumis on võimalik külastada uut näitust „Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“, mis kutsub huvilisi avastama märgalade ja eelkõige soode mitmekülgset väärtust nii Eestis kui üle maailma.

Heas vormis taliolümpiale!
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi näitus „Heas vormis taliolümpiale!“ tutvustab Eesti olümpiakollektsioonide kujunemislugu ja teekonda kümnele talvisele olümpiaspordipeole kogu meie taasiseseisvumise järgse perioodi vältel.

Meie rõiva värvid. Kohalik ja kauge
Näitus „Meie rõiva värvid. Kohalik ja kauge“ Eesti Rahva Muuseumis jutustab loo looduslikest tekstiilvärvidest Eestis muinasajast tänapäevani.

Aita Ambose maalinäitus “Vaateveer”
Näituse „Vaateveer“ keskmes on kunstnikule olulised paigad nagu kodulinn Tartu, Pallase kunstikool, südamemaa Jaapan ning samuti kulgemine ja teekond ise.

Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia-Swedes
Näitus tutvustab rannarootslaste traditsioonilist materiaalset ja vaimset kultuuri ning eestirootsi kultuuri käekäiku 20. sajandil kuni tänapäevani.

Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt
Tartu mänguasjamuuseumi Teatri Kodus on nüüd avatud legendaarsete Eesti Televisiooni telenukkude näitus „Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt”. Nostalgilisel retkel lapsepõlve saab kohtuda Tipi ja Täpi, Äpu ja Postikana, Hunt Kriimsilma ning veel paljude teiste omaaegsete staaridega.

Vaata, ma kahandasin kolhoosi!
Näitus „Vaata, ma kahandasin kolhoosi!“ viib külastaja tagasi nõukogudeaegsesse maaellu, kuid teeb seda ootamatus vormis. Näitusesaalis avaneb detailirohke minikolhoos, kus on kokku saanud omavalmistatud traktorid, tööriistad, hooned, põllud ja masinad, mis kõik on vähendatud mõõtkavasse 1 : 35.

Amandus 170
Näitus „Amandus 170“ tähistab kunstniku juubeliaastat ja avab ukse tema mitmetahulisse maailma. Külastajat ootab kohtumine nii tuntud skulptuuride kui ka vähem tuntud teostega, mis heidavad uut valgust Adamsoni loomeprotsessile, isiksusele ja pärandile. See on kutse astuda dialoogi kunstnikuga, kelle looming on osa Eesti kultuurimälust, kuid kelle haare ja tähendus ulatuvad kaugemale meie piiridest.

Hõbehelgis ja tinatolmus. 145 aastat trükikodasid ja ajakirjandust Valgamaal
Näitus räägib sellest, kuidas on trükiasjandus ja ajakirjandus toiminud Valgamaal erinevatel aegadel. Seda tegevust on jätkunud maakonna erinevatesse paikadesse, valmistatud on tarbekaupu, aga ka välja antud kirjandust.

Härmad mitmes vaatuses
Seoses raamatu “Härmad mitmes vaatuses” ilmumisega on Kondase keskuse teisel korrusel avatud näitus Härmade suguvõsast.

Murtud karkude linn
2025. aastal möödub 200 aastat ajast, kui Haapsalus rajati dr Carl Abraham Hunniuse juhtnööride järgi esimene mudaravila. Seda sündmust peetakse Haapsalu kuurordi sünniks. Juubeliaasta puhul avati 9. oktoobril Haapsalu raekojas näituse „Murtud karkude linn“, mis täiendab linna ajaloost rääkivat püsinäitust „Kuurortlinna teejuht“

Võim ja varemed. Rakvere linnuse lugu
Rakvere linnuse ajalootoas on alates 13. septembrist 2025 avatud uus näitus „Võim ja varemed. Rakvere linnuse lugu“.
Näituse keskmes on Rakvere linnuse lugu alates selle vanimast kihistusest, 5.–6. sajandist, kuni kindluse sõjalise tähtsuse kaotamiseni 17. sajandi alguses. Näitusel saab näha ka Rakvere lahingupaiga otsingutel leitud haruldasi pronkskausse – Rahkla aardeleidu.

Tee keskkonda
Näitus avab tee-ehituse ja keskkonnamõjude keerulise ja põneva maailma – kuidas jagavad sama ruumi inimene ja loodus ning millised jäljed me oma teedega keskkonda jätame.

Lugude linnaruum – raamat ja Rakvere
Näitusega tähistatakse raamatuaastat ning seal saab näha mitmeid haruldusi. Näiteks on väljas ühe esimese Eesti talupoegade asutatud laenuraamatukogu – Palmse mõisa õllepruul Hans Pruuli asutatud raamatukogust pärinev trükis 17. sajandist.

Tähelepanu, ettevaatust – näitus!
Eesti maanteemuuseum kutsub vaatama liiklusohutuskampaaniate plakatikunsti näitust “Tähelepanu, ettevaatust – näitus!”.