
Muuseumikaardiga liitus Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum Holdre lossis
Loe lähemalt

Köler 200. Tõlgendused
Käesolev näitus on edasiarendus Viljandi Rüki galerii väljapanekust, kus Köleri loomingule pakkusid kaasaegseid tõlgendusi viis tänast kunstnikku.

Maailm oli suremas, aga meie olime elus
Koostöös Helsingi Punkmuseoga vallutas Kiek in de Köki suurtükitorni kõrgeima korruse näitus Soome pungikultuuri ikoonilistest fotodest.

Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim
Soomeugrilus on saanud eestlaste identiteedi osaks kunsti ja teaduse koosmõjul. Ühelt poolt on sellele kaasa aidanud kunstnike, filmitegijate jt ekspeditsioonid soome-ugri rahvaste juurde ning nende põhjal sündinud looming, teiselt poolt teadustöö ja muuseumid.

Pilk. Näitamise võim
Kes juhib sinu pilku? Kas otsustame alati ise, kuhu vaatame? Kuidas pilguga luuakse tähendusi, ootusi, iha ja võimu? Tule ja saa teadlikumaks vaatajaks, kellega manipuleerida ei ole enam nii lihtne!

Hõbevalge 50
2026. aastal täitub Lennart Meri „Hõbevalge“ esmailmumisest 50 aastat. Väärikat juubelit tähistatakse „Hõbevalge“ uustrüki ning teosel põhineva mängufilmi kõrval ka Lennusadamas avatava näitusega, mis viib külastaja Antiik-Kreeka maadeavastaja Pythease mereretke radadele Vahemerest Saaremaani.

Võidetud sõda, kaotatud kodumaa
Näitus heidab uut valgust Eesti ja Norra ühisele ajaloole ning tuletab meelde, kui oluline oli väikerahvaste panus vaba maailma kaitsmisse. Praegusel äreval ajal kõlavad nende meremeeste lood iseäranis ajakohaselt ja kõnekalt.
See on näitus mälust, julgusest ja inimestest, kelle panus ei tohi jääda unustusse.

Üks kindel linn ja varjupaik – Pelgulinna aja lugu
Näitus kutsub ajarännakule Pelgulinna ligi 160-aastasesse ajalukku, jutustades inimeste ja majade kaudu piirkonna kujunemisest alates raudtee tulekust ja esimeste hoonete rajamisest kuni tänapäevani.

Maailmameistrid on kohal
näitus „Maailmameistrid on kohal”, mis toob külastajateni maailmameistriks tulnud koondiste mängusärgid. Muuhulgas saab väljapanekul oma silmaga näha MM-tiitli võitnud staaride Sergio Ramose ja Julián Alvarezi võistlussärke.
Näituse särgid pärinevad Eesti jalgpallikoondislastelt, kes on need saanud traditsioonilise särgivahetuse käigus pärast ametlikke kohtumisi. Eesti meeskonnal on olnud võimalus mängida kõigi kaheksa jalgpalli maailmameistriks tulnud riigiga ning nende vastasseisude koguarv on praeguseks täpselt 25.

Mõõk ja rist. Saksa ordu Baltikumis
Esmakordselt võib näha Eestis ulatuslikku kollektsiooni Saksa ordu 18.–20. sajandi sümboolikast.
Näituse keskmes on võimu visuaalne keel. Ristid, ketid ja embleemid kirjeldavad ordu ranget hierarhiat, kus igal detailil oli tähendus. Vaatamata auastmete erinevusele jäi must rist ordu läbivaks sümboliks, – märgiks, mis ühendas kõik ordu liikmed kuulekuse ja pühendumisvandega. Alates suurmeistri mõõgaketist kuni rüütelvendade, vaimulike ja ilmikute kantud märkideni peegeldavad esemed hoolikalt struktureeritud elukorraldust ja suhteid.

Inimeseks olemise ürgsus
Loodushelide ja -kujunditega Karin Kivipõllu luulenäitus viib teekonnale läbi sügisese raba, soolaste meretuulte, lumiste laante ning kevadise põlluääre, et jagada praegusel ajal inimeseks olemise mitmetahulisust meie ürgseimas kodus.

Ühe kümnendi nägu
Näitusel „Ühe kümnendi nägu. Portreemaalid muuseumi kogust 1965–1975“ tutvustatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumi maalikogu, mille põhiosa moodustab eesti kunstnike looming 1960.–1970. aastatest.

Saba ja sarvedega
Astu maailmakuulsa briti kunstniku Monster Chetwyndi fantaasiarikkasse universumisse. Suurejoonelisel näitusel põimuvad koleelukad ja folkloor kaasaegse kunsti ja mänguga.

Siberi lapsed
Juuniküüditamisest möödub tänavu 85 aastat. Selle meenutuseks saab KGB kongide muuseumis vaadata Lätist pärit näitust „Siberi lapsed“, mis jutustab Siberisse küüditatud Läti laste lugusid. Rändnäituse koostas Läti Siberi Laste fond, mille eesmärk on säilitada 1941. ja 1949. aasta küüditamisega seotud infot, koguda ja levitada teavet kommunistliku terrori ohvrite kohta. Näitus on inglise keeles.

Polaaröö
1990. aastate alguses hakkas Albert Gulk (snd 1969, Antsla) joonistama hariliku pliiatsiga suuremõõtmelisi teoseid, mille pinnad täitusid tihedalt asustatud maailmadega. Näitus „Polaaröö“ koondab valiku selle perioodi joonistusi ja akvarelle.

Karl Pärsimägi, Sinu kunst on pikk!
Tartu Kunstimuuseumi rikkalik väljapanek juhatab vaatajad keskkonda, milles Pärsimägi tundis end kindlasti kõige paremini. Erinevates tehnikates teostatud maalid, kavandid ja visandid jutustavad Pärsimäe kulgemistest oma kunstiruumis.

Kas on kerge olla vana?
Tartu Ülikooli muuseumi ajutine näitus „Kas on kerge olla vana?“, tõstatab küsimuse, kas on kerge olla vana ühiskonnas, mis seisab silmitsi elanikkonna kiire vananemisega.

Waba riigi tüdrukud. Lindi(k)andjate elusaatused.
Pärnu koolitüdrukud jagasid 1918. aasta 23. veebruaril sinimustvalgeid lindikesi rahvale, kes oli tulnud kuulama Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamist Endla teatri rõdult. Järgmisel päeval lasksid nad endast teha ühispildi.

Mina, superkangelane!
Tartu Mänguasjamuuseumi käed-külge näitusel saab tutvust teha nii väljamõeldud kui ka päriskangelastega – võimalik on mõõta enda kangelaslikkust, lugeda kokku superkangelaseks saamise punktid ja koguda mängulisel moel sadu uusi teadmisi. Näitusel on välja pandud mänguasjamuuseumi kogusse kuuluvad kangelasi kujutavad mänguasjad ning näituse kunstilise poole on loonud Tartu linna lasteaedade lapsed.

Röövlitütar Ronja maailmad
Iloni Imedemaal on avatud ainukordne Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“.Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid.

MAAGILINE METS
Eestlased on nii mere- kui ka metsarahvas, mets on meile lähedane ja armas. Alati ei oska me ise hinnatagi seda rikkust, mis on meie ümber. Aga needki rahvad, kellel metsa enam eriti alles jäänud ei ole, tunnevad metsa külgetõmbejõudu. Mets ühtaegu hirmutab ja tõmbab ligi.

Marimekko mustrid. Soome disainiklassika
Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva. Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed.

Teed ja teelised
Fotonäitus „Teed ja teelised“ viib külastaja 20. sajandi esimese poole Lõuna-Eesti teedele. Näitusel kohtuvad ajaloolised teeruumid, loodusmaastikud ja inimesed oma igapäevastel teekondadel.

Hõbehiidlased – Hiiumaa fotograafia ajalugu
Näitus räägib peamiselt Teise maailmasõja eelse Hiiumaa elukutselistest piltnikest, kuid välja on toodud ka mõningad hobifotograafid, kellel oli oma signatuur või kelle fotokogud on jõudnud Hiiumaa Muuseumisse.

Kuhu oled teel, tori hobune?!
Tori Hobusekasvandus tähistab 2026. aastal 170. aastapäeva. Näitusega tähistame seda väärikat sündmust ning avame külastajale, kuidas ühest kasvandusest on kujunenud paik, mille tähendus ulatub kaugele üle talliuste.

Kust tuli kaste ja kuhu kadus liha?!
Näitus „Kust tuli kaste ja kuhu kadus liha?!“ piilub Eesti NSV ühiskondlike toitlustusasutuste köökidesse, tõstab kaaned supipottidelt, et nuusutada, millest road valmistati; sirvib vanu retsepte; istub koos kolhoosnike ja riigi eliidiga lõunalauda. Ajastut vahendab meile tolle aja tippkokk, toidutehnoloog, tervisliku toidu propageerija ja kokaraamatute autor Linda Petti (1918-2000). Kasutatud on nii Petti retsepte kui päevikuid.

HEDVIG JA ANNA
Näitus räägib kaasadest Lydiast ja Eduardist, varalahkunud poegadest Hansust ja Maxist, kuid peamiselt tütardest Hedvigist ja Annast.

KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus
Kolmiknäituse eesmärgiks on heita ülevaatlik pilk Johann Köleri teadaolevale maaliloomingule. Kondase keskuses on väljas tema originaalteosed, Viljandi muuseumis 100 reprot ning Rüki galeriis näeb kaasaegsete kunstnike Köleri-tõlgendusi.