
Muuseumikaardiga liitus Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum Holdre lossis
Loe lähemalt

Võidetud sõda, kaotatud kodumaa
Näitus heidab uut valgust Eesti ja Norra ühisele ajaloole ning tuletab meelde, kui oluline oli väikerahvaste panus vaba maailma kaitsmisse. Praegusel äreval ajal kõlavad nende meremeeste lood iseäranis ajakohaselt ja kõnekalt.
See on näitus mälust, julgusest ja inimestest, kelle panus ei tohi jääda unustusse.

Üks kindel linn ja varjupaik – Pelgulinna aja lugu
Näitus kutsub ajarännakule Pelgulinna ligi 160-aastasesse ajalukku, jutustades inimeste ja majade kaudu piirkonna kujunemisest alates raudtee tulekust ja esimeste hoonete rajamisest kuni tänapäevani.

Maailmameistrid on kohal
näitus „Maailmameistrid on kohal”, mis toob külastajateni maailmameistriks tulnud koondiste mängusärgid. Muuhulgas saab väljapanekul oma silmaga näha MM-tiitli võitnud staaride Sergio Ramose ja Julián Alvarezi võistlussärke.
Näituse särgid pärinevad Eesti jalgpallikoondislastelt, kes on need saanud traditsioonilise särgivahetuse käigus pärast ametlikke kohtumisi. Eesti meeskonnal on olnud võimalus mängida kõigi kaheksa jalgpalli maailmameistriks tulnud riigiga ning nende vastasseisude koguarv on praeguseks täpselt 25.

ELU/TUBA
Marit Ilisoni näitus „ELU/TUBA“ toob muuseumi galeriisse kunstniku loodud totaalse ruumi. Näitus avab Ilisoni viimase kümnendi loomingu, mille keskmes on olnud liikumine moedisainist ruumi-, interjööri- ja keskkonnaloomesse.

Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku
Näitusel „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikillud, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangulised kunstnikud, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid, kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt esile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga.

Kristi Kongi. Kromaatiline triiv
Maalikunstnik Kristi Kongi mastaapne isikunäitus on Kumu kunstimuuseumi juubeliaasta üks tähtsündmusi. See on esimene Eesti naiskunstniku isikunäitus Kumu suures saalis ja eksponeeritud on spetsiaalselt selle väljapaneku jaoks valminud uued teosed. Näitus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on Kristi Kongile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi põrandale, seintele, aknale ja väliruumi.

Kogu maailm on Bauhaus
Näitusel “Kogu maailm on Bauhaus” esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Mõõk ja rist. Saksa ordu Baltikumis
Esmakordselt võib näha Eestis ulatuslikku kollektsiooni Saksa ordu 18.–20. sajandi sümboolikast.
Näituse keskmes on võimu visuaalne keel. Ristid, ketid ja embleemid kirjeldavad ordu ranget hierarhiat, kus igal detailil oli tähendus. Vaatamata auastmete erinevusele jäi must rist ordu läbivaks sümboliks, – märgiks, mis ühendas kõik ordu liikmed kuulekuse ja pühendumisvandega. Alates suurmeistri mõõgaketist kuni rüütelvendade, vaimulike ja ilmikute kantud märkideni peegeldavad esemed hoolikalt struktureeritud elukorraldust ja suhteid.

Üks muuseumimaja, kolm lugu
Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis on avatud viimane ajutine näitus, mis kõneleb muuseumi ajaloost, tegevusest ning sellest osast muuseumitööst, mis jääb sageli külastaja pilgu eest varjatuks.

Saba ja sarvedega
Astu maailmakuulsa briti kunstniku Monster Chetwyndi fantaasiarikkasse universumisse. Suurejoonelisel näitusel põimuvad koleelukad ja folkloor kaasaegse kunsti ja mänguga.

Siberi lapsed
Juuniküüditamisest möödub tänavu 85 aastat. Selle meenutuseks saab KGB kongide muuseumis vaadata Lätist pärit näitust „Siberi lapsed“, mis jutustab Siberisse küüditatud Läti laste lugusid. Rändnäituse koostas Läti Siberi Laste fond, mille eesmärk on säilitada 1941. ja 1949. aasta küüditamisega seotud infot, koguda ja levitada teavet kommunistliku terrori ohvrite kohta. Näitus on inglise keeles.

Polaaröö
1990. aastate alguses hakkas Albert Gulk (snd 1969, Antsla) joonistama hariliku pliiatsiga suuremõõtmelisi teoseid, mille pinnad täitusid tihedalt asustatud maailmadega. Näitus „Polaaröö“ koondab valiku selle perioodi joonistusi ja akvarelle.

Karl Pärsimägi, Sinu kunst on pikk!
Tartu Kunstimuuseumi rikkalik väljapanek juhatab vaatajad keskkonda, milles Pärsimägi tundis end kindlasti kõige paremini. Erinevates tehnikates teostatud maalid, kavandid ja visandid jutustavad Pärsimäe kulgemistest oma kunstiruumis.

Köögikunst. Pintsliga tõmmatud toidulugu
Näitusel on väljas natuke rohkem kui 50 toiduga seotud teost, mis on rühmitatud vastavalt aastaaegadele. Kevadel sööme kiirelt kasvanud värsket kraami. Suvi lisab mitmekesisust. Sügis on külluseaeg. Talvel priisatakse.

Kas on kerge olla vana?
Tartu Ülikooli muuseumi ajutine näitus „Kas on kerge olla vana?“, tõstatab küsimuse, kas on kerge olla vana ühiskonnas, mis seisab silmitsi elanikkonna kiire vananemisega.

Waba riigi tüdrukud. Lindi(k)andjate elusaatused.
Pärnu koolitüdrukud jagasid 1918. aasta 23. veebruaril sinimustvalgeid lindikesi rahvale, kes oli tulnud kuulama Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamist Endla teatri rõdult. Järgmisel päeval lasksid nad endast teha ühispildi.

Mina, superkangelane!
Tartu Mänguasjamuuseumi käed-külge näitusel saab tutvust teha nii väljamõeldud kui ka päriskangelastega – võimalik on mõõta enda kangelaslikkust, lugeda kokku superkangelaseks saamise punktid ja koguda mängulisel moel sadu uusi teadmisi. Näitusel on välja pandud mänguasjamuuseumi kogusse kuuluvad kangelasi kujutavad mänguasjad ning näituse kunstilise poole on loonud Tartu linna lasteaedade lapsed.

Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega
Tartu Ülikooli loodusmuuseumis on võimalik külastada uut näitust „Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“, mis kutsub huvilisi avastama märgalade ja eelkõige soode mitmekülgset väärtust nii Eestis kui üle maailma.

Teed ja teelised
Fotonäitus „Teed ja teelised“ viib külastaja 20. sajandi esimese poole Lõuna-Eesti teedele. Näitusel kohtuvad ajaloolised teeruumid, loodusmaastikud ja inimesed oma igapäevastel teekondadel.

Hõbehiidlased – Hiiumaa fotograafia ajalugu
Näitus räägib peamiselt Teise maailmasõja eelse Hiiumaa elukutselistest piltnikest, kuid välja on toodud ka mõningad hobifotograafid, kellel oli oma signatuur või kelle fotokogud on jõudnud Hiiumaa Muuseumisse.

Kuhu oled teel, tori hobune?!
Tori Hobusekasvandus tähistab 2026. aastal 170. aastapäeva. Näitusega tähistame seda väärikat sündmust ning avame külastajale, kuidas ühest kasvandusest on kujunenud paik, mille tähendus ulatub kaugele üle talliuste.

Kust tuli kaste ja kuhu kadus liha?!
Näitus „Kust tuli kaste ja kuhu kadus liha?!“ piilub Eesti NSV ühiskondlike toitlustusasutuste köökidesse, tõstab kaaned supipottidelt, et nuusutada, millest road valmistati; sirvib vanu retsepte; istub koos kolhoosnike ja riigi eliidiga lõunalauda. Ajastut vahendab meile tolle aja tippkokk, toidutehnoloog, tervisliku toidu propageerija ja kokaraamatute autor Linda Petti (1918-2000). Kasutatud on nii Petti retsepte kui päevikuid.

UKU. 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise loomisest
Tänavu sügisel möödub 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise UKU moodustamisest. Näitus annab ülevaate UKU ajaloost, meistritest ja kunstnikest ning toodangust, mida leidus igas Eestimaa kodus.

HEDVIG JA ANNA
Näitus räägib kaasadest Lydiast ja Eduardist, varalahkunud poegadest Hansust ja Maxist, kuid peamiselt tütardest Hedvigist ja Annast.

KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus
Kolmiknäituse eesmärgiks on heita ülevaatlik pilk Johann Köleri teadaolevale maaliloomingule. Kondase keskuses on väljas tema originaalteosed, Viljandi muuseumis 100 reprot ning Rüki galeriis näeb kaasaegsete kunstnike Köleri-tõlgendusi.

Vaata, ma kahandasin kolhoosi!
Näitus „Vaata, ma kahandasin kolhoosi!“ viib külastaja tagasi nõukogudeaegsesse maaellu, kuid teeb seda ootamatus vormis. Näitusesaalis avaneb detailirohke minikolhoos, kus on kokku saanud omavalmistatud traktorid, tööriistad, hooned, põllud ja masinad, mis kõik on vähendatud mõõtkavasse 1 : 35.

Võim ja varemed. Rakvere linnuse lugu
Rakvere linnuse ajalootoas on alates 13. septembrist 2025 avatud uus näitus „Võim ja varemed. Rakvere linnuse lugu“.
Näituse keskmes on Rakvere linnuse lugu alates selle vanimast kihistusest, 5.–6. sajandist, kuni kindluse sõjalise tähtsuse kaotamiseni 17. sajandi alguses. Näitusel saab näha ka Rakvere lahingupaiga otsingutel leitud haruldasi pronkskausse – Rahkla aardeleidu.