Värsked näitusesoovitused

Peeglimaagia: peeglid ja mood

• Suurgildi hoone
• Avatud kuni: 25.01.2026

Oma peegelpilti on inimesed otsinud aegade algusest saadik. Esmalt leiti see sillerdavalt veepinnalt ja hiljem enese loodud kõikvõimalikest materjalidest kunstlikelt peegeldajatelt. Väljapaneku ühendavad võimsalt peegelduvaks tervikuks moekunstnik Liisi Eesmaa 2008. aastal loodud peegelkleidid legendaarsest kollektsioonist „Mirror Tetris“.

Rikkad ja ilusad. Mustpeade vennaskond Tallinnas

• Tallinna linnaelumuuseum
• Avatud kuni: 22.11.2035

22. novembril 2025 avanes Tallinna linnaelumuuseumi II korrusel sissevaade Tallinnast jõuka kaubalinna kujundanud vennaskonna ajalukku.
2025. aastal möödus vennaskonna esmamainimisest 625 aastat ja Tallinna Linnamuuseum tähistas seda näitusega, mis käsitleb Mustpeade vennaskonna ajalugu ja kombestikku 15. sajandist tänapäevani, vennaskonna muutuvaid rolle linna elu eri perioodidel.

Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite

• Tallinna linnaelumuuseum
• Avatud kuni: 22.11.2035

22. novembril 2025 avati Linnaelumuuseumi 4. korrusel püsinäitus „Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite.“ Näitusel saab ülevaate, kuidas on muutunud tallinlase argielu sajandist sajandisse ning millised on olnud linlaste unistused Tallinnast.

Lähiloodus

• Eesti loodusmuuseum
• Avatud kuni: 01.03.2026

Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis on alates 7.11 avatud hobifotograafidest isa ja poja Ilmar ja Verner Kauri esimene ühine fotonäitus “Lähiloodus”, olles üks viimaseid näituseid, mida on võimalik külastada veel Eesti Loodusmuuseumi Laia tänava ajaloolises hoones. Näituse teeb eriliseks, et esmakordselt kaunistab loodusmuuseumi näituseala põlvkondade ülene ühine näitus.

Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini

• Kumu kunstimuuseum
• Avatud kuni: 12.04.2026

Näitusel saab kokku Arvo Pärdi ja Gerhard Richteri, August Matthias Hageni ja Caspar David Friedrichi, Eduard Wiiralti ja Otto Dixi, Konrad Mägi ja Max Pechsteini, Ülo Soosteri ja Joseph Beuysi ning paljude teiste Eesti ja Saksa suurkujude looming.

Neandertallase ilukabinet

• Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum
• Avatud kuni: 22.02.2026

“Neandertallase ilukabinet” on Madlen Hirtentreu ja Darja Popolitova loodud spekulatiivne ilu-installatsioon, mis käsitleb iluprotseduuride muutumist tarbitavaks kiirkaubaks ning paljastab, kuidas enesehoolena reklaamitud tegevused võivad varjata kehalise kontrolli ja allutamise mehhanisme.

KUTSE. Pildistusi Artkikast

• Paks Margareeta – Eesti meremuuseum
• Avatud kuni: 25.01.2026

Eduard von Tolli elu deviisiks oli „Edasi ja ainult edasi!“. Mis sundis Eestimaalt pärit maadeuurijat ikka ja jälle alustama kord vene kaupmees Sannikovile silmapiiril terendunud salapäraste mägedega maa otsinguid? Mida kätkeb eneses kutse, mis meid valdab, kui alustame rännakut silmapiiri või mäeaheliku taha, et oma silmaga olla tunnistajaks millelegi tundmatule ja uuele?
Käesoleva väljapanekuga püüangi sellele küsimusele võimalikku vastust leida.

Tu ja Minakaru. Kumu esimene näitus lastele

• Kumu kunstimuuseum
• Avatud kuni: 31.10.2027

Näitus on osa Eesti vanema kunsti püsinäitusest „Identiteedimaastikud“ ja räägib lastega sellega haakuvatel teemadel. Mänguline väljapanek aitab avastada, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme, ning ennast ja teisi paremini mõista.

Sulle on pärandus!

• Maarjamäe loss
• Avatud kuni: 30.08.2026

Kultuurimälu vajab ajaloolisi tunnismärke, kuid nende mõistmiseks peab rahvas neid üheskoos kogema ja pidevalt uuesti tõlgendama. Pärand muutub ajas. Minevikust teame, et pärandit on korduvalt kuritarvitatud ja ajalugu ümber kirjutatud. Seetõttu on muinsuskaitseotsustel väga suur roll, sest need kujundavad inimese teadmisi ja tõlgendusvõimalusi minevikust ning seeläbi ka iseendast.

IGAPÄEVANE KASUTUS

• TYPA trüki- ja paberikunstikeskus
• Avatud kuni: 31.01.2026

Näituse teemaks on kodused ja igapäevased jätkusuutlikud tarbimispraktikad. Ajalehepaber on hea näide materjalist, mida väga sageli taaskasutatakse eri viisidel, andes sellele uue elu ja funktsiooni

Kuumenev finišijoon. Sport muutuvas keskkonnas

• Eesti spordi- ja olümpiamuuseum
• Avatud kuni: 04.01.2026

Tule avasta alates 27. septembrist Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uut ja mõtlemapanevat näitust “Kuumenev finišijoon. Sport muutuvas keskkonnas”, mis heidab kriitilise pilgu spordimaailmale ning kutsub mõtlema, kuidas saaksime sporti teha nii, et see koormaks vähem keskkonda ning oleks võimalikult jätkusuutlik nii inimesele kui loodusele.

Peegel ruumis, peegel hinges

• 19. sajandi linnakodaniku muuseum
• Avatud kuni: 25.01.2026

19. sajandi linnakodaniku muuseumi uus näitus „Peegel ruumis, peegel hinges“ avab ukse maailma, kus peegel ei ole pelgalt tarbeese, vaid kultuuriline ja psühholoogiline peegeldus. See on lugu inimesest ja tema suhtest iseendaga, maailmaga ja kujutisega, mida ta peeglist näeb.

Sõda ja värvipliiats – Agu Peerna joonistused Tartu hävingust 1940ndail

• KGB kongide muuseum Tartus
• Avatud kuni: 31.12.2025

Saksa okupatsiooni algperioodil, 1941/42. aasta talvel, käis mööda Tartut ringi kunstnik Agu Peerna (1904–1950), kes värvipliiatseid kasutades dokumenteeris sõjahaavu: purustatud hooneid, mida tänapäeva linnapildis enam pole, aga ka linna igapäevaelu.

Kuhu lähed, laulupidu?

• Laulupeomuuseum
• Avatud kuni: 24.01.2026

Sel suvel toimuva laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ eel avatud näitus heidab põgusa pilgu peotraditsiooni mõjutanud hetkedele ajaloos ning kutsub arutlema laulupidude tuleviku üle.

Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia-Swedes

• Eesti Rahva Muuseum
• Avatud kuni: 28.06.2026

Näitus tutvustab rannarootslaste traditsioonilist materiaalset ja vaimset kultuuri ning eestirootsi kultuuri käekäiku 20. sajandil kuni tänapäevani.

Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt

• Tartu mänguasjamuuseum
• Avatud kuni: 31.12.2025

Tartu mänguasjamuuseumi Teatri Kodus on nüüd avatud legendaarsete Eesti Televisiooni telenukkude näitus „Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt”. Nostalgilisel retkel lapsepõlve saab kohtuda Tipi ja Täpi, Äpu ja Postikana, Hunt Kriimsilma ning veel paljude teiste omaaegsete staaridega.

Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest

• Tartu Ülikooli muuseum
• Avatud kuni: 31.12.2025

Näitus heidab valgust Tartu loomisloole ja aastasadade tagustele sündmustele.

Meie Tartu

• Tartu linnamuuseum
• Avatud kuni: 31.12.2025

Kogukonnanäitus, mis kulgeb läbi kahe korruse ja muuseumihoovi. Väljapanek tutvustab Tartu linnaosasid sealsete elanike ja kogukondade kaudu.

Amandus 170

• Harjumaa muuseum
• Avatud kuni: 30.08.2026

Näitus „Amandus 170“ tähistab kunstniku juubeliaastat ja avab ukse tema mitmetahulisse maailma. Külastajat ootab kohtumine nii tuntud skulptuuride kui ka vähem tuntud teostega, mis heidavad uut valgust Adamsoni loomeprotsessile, isiksusele ja pärandile. See on kutse astuda dialoogi kunstnikuga, kelle looming on osa Eesti kultuurimälust, kuid kelle haare ja tähendus ulatuvad kaugemale meie piiridest.

Ilus aeg – Eesti autorite piltvaibad

• Pärnu uue kunsti muuseum
• Avatud kuni: 03.01.2026

Aasta viimaste kuude pühadeootus ja uue aasta algus on ilus aeg. Eestimaa loodus kogu oma vaheldusrikkuses pakub rõõmu ja rahu ning annab hingetuge ka keerulistel aegadel. Eredad värvisähvatused vaheldumisi vaoshoitud koloriidiga loovad tiheda ja mitmeplaanilise koosluse, peegeldades kirge ja emotsioone, vaikseid mõtisklusi ja aja kulgemist. See on aeg mil mõelda oma lähedastele. Vaibad on soojade ja sügavate tunnete hoidjad.

Hõbehelgis ja tinatolmus. 145 aastat trükikodasid ja ajakirjandust Valgamaal

• Valga muuseum
• Avatud kuni: 05.04.2026

Näitus räägib sellest, kuidas on trükiasjandus ja ajakirjandus toiminud Valgamaal erinevatel aegadel. Seda tegevust on jätkunud maakonna erinevatesse paikadesse, valmistatud on tarbekaupu, aga ka välja antud kirjandust.

Nõiakivi

• Viljandi muuseum
• Avatud kuni: 31.12.2025

Näitus keskendub kaitsemaagiale ning maagilistele sümbolitele Eesti etnograafias. Väljapaneku keskmes on 1942. aastal muuseumisse toodud auguga kiviketas – kummaline ese, mille ühele küljele on graveeritud ristimärgid ning teisele salapärased sümbolid, mille tähendust ei ole ajaloolased tänaseni lõplikult tõlgendanud.

Moenäitus Hõimulõim

• Narva kunstiresidentuur
• Avatud kuni: 11.01.2026

Näitus on pühendatud soome-ugri pärimusest inspireeritud moele. Riiete näol on tegu ühe rikkalikuma kaasavaraga minevikust, mille traditsioonide ning praktikate elujõulisus sõltub nende kaasajastamise edukusest, sealhulgas atraktiivsusest noorematele generatsioonidele.

Härmad mitmes vaatuses

• Kondase keskus
• Avatud kuni: 31.01.2026

Seoses raamatu “Härmad mitmes vaatuses” ilmumisega on Kondase keskuse teisel korrusel avatud näitus Härmade suguvõsast.

Murtud karkude linn

• Haapsalu raekoda
• Avatud kuni: 30.08.2026

2025. aastal möödub 200 aastat ajast, kui Haapsalus rajati dr Carl Abraham Hunniuse juhtnööride järgi esimene mudaravila. Seda sündmust peetakse Haapsalu kuurordi sünniks. Juubeliaasta puhul avati 9. oktoobril Haapsalu raekojas näituse „Murtud karkude linn“, mis täiendab linna ajaloost rääkivat püsinäitust „Kuurortlinna teejuht“

Võim ja varemed. Rakvere linnuse lugu

• Rakvere linnus
• Avatud kuni: 31.12.2026

Rakvere linnuse ajalootoas on alates 13. septembrist 2025 avatud uus näitus „Võim ja varemed. Rakvere linnuse lugu“.
Näituse keskmes on Rakvere linnuse lugu alates selle vanimast kihistusest, 5.–6. sajandist, kuni kindluse sõjalise tähtsuse kaotamiseni 17. sajandi alguses. Näitusel saab näha ka Rakvere lahingupaiga otsingutel leitud haruldasi pronkskausse – Rahkla aardeleidu.

Pealaest jalatallani. Sukad, sokid ja jalavarjud

• Heimtali muuseum
• Avatud kuni: 23.12.2025

ERMi Heimtali muuseumi näituste sari „Pealaest jalatallani“ on jõudnud viimase osani, mis tutvustab ERMi Heimtali muuseumi kogudes olevaid sukki, sokke, soki- ja sukakatkeid ning jalanõusid.