SITS7371

Värsked näitusesoovitused

Siin on uued näitused, mida mida kindlasti vaadata soovitame. Kuna muuseumikaardiga pääseb tasuta rohkem kui 120 muuseumi, siis esmalt vaata ära need ning siis külasta ka kõiki järgmisi!

Uued näitused Tallinnas

Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku

Näitusel „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikillud, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangulised kunstnikud, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid, kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt esile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga.

Meie kätes

Näitus annab ülevaate erinevas vanuses inimeste unistustest alates üheaastasest kuni 80-aastasteni. Näituse eesmärk on kutsuda vaatajat samastuma kogutud unistustega ning mõtisklema ka enda unistuste üle – kas need on jäänud samaks või ajas muutunud.

Kristi Kongi. Kromaatiline triiv

Maalikunstnik Kristi Kongi mastaapne isikunäitus on Kumu kunstimuuseumi juubeliaasta üks tähtsündmusi. See on esimene Eesti naiskunstniku isikunäitus Kumu suures saalis ja eksponeeritud on spetsiaalselt selle väljapaneku jaoks valminud uued teosed. Näitus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on Kristi Kongile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi põrandale, seintele, aknale ja väliruumi.

Maria Kapajeva. Ma olen piir

Näitus „Ma olen piir” koondab 16 teost aastatest 2014–2026, millest suur osa on loodud spetsiaalselt selle vaäljapaneku jaoks. Enam kui kümne aasta pikkuse kunstilise uurimistöö tulemus käsitleb piiri geograafilise, kehalise ja emotsionaalse nähtusena.

Ainult rändaja on võõras

Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses on avatud tunnustatud Taani kunstniku Claus Rohlandi näitus „Ainult rändaja on võõras“, mille keskmes on 1970. aastatel Egiptuses, Türgis, Iraagis ja Süürias tehtud värvifotod.

Kogu maailm on Bauhaus

Näitusel “Kogu maailm on Bauhaus” esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Mõõk ja rist. Saksa ordu Baltikumis

Esmakordselt võib näha Eestis ulatuslikku kollektsiooni Saksa ordu 18.–20. sajandi sümboolikast.
Näituse keskmes on võimu visuaalne keel. Ristid, ketid ja embleemid kirjeldavad ordu ranget hierarhiat, kus igal detailil oli tähendus. Vaatamata auastmete erinevusele jäi must rist ordu läbivaks sümboliks, – märgiks, mis ühendas kõik ordu liikmed kuulekuse ja pühendumisvandega. Alates suurmeistri mõõgaketist kuni rüütelvendade, vaimulike ja ilmikute kantud märkideni peegeldavad esemed hoolikalt struktureeritud elukorraldust ja suhteid.

Üks muuseumimaja, kolm lugu

Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis on avatud viimane ajutine näitus, mis kõneleb muuseumi ajaloost, tegevusest ning sellest osast muuseumitööst, mis jääb sageli külastaja pilgu eest varjatuks.

Lahtivõetud vaade

Kai kunstikeskuses on avatud näitus “Lahtivõetud vaade”, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl.
Pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad.

Uued näitused Tartus

Polaaröö

1990. aastate alguses hakkas Albert Gulk (snd 1969, Antsla) joonistama hariliku pliiatsiga suuremõõtmelisi teoseid, mille pinnad täitusid tihedalt asustatud maailmadega. Näitus „Polaaröö“ koondab valiku selle perioodi joonistusi ja akvarelle.

Karl Pärsimägi, Sinu kunst on pikk!

Tartu Kunstimuuseumi rikkalik väljapanek juhatab vaatajad keskkonda, milles Pärsimägi tundis end kindlasti kõige paremini. Erinevates tehnikates teostatud maalid, kavandid ja visandid jutustavad Pärsimäe kulgemistest oma kunstiruumis.

Köögikunst. Pintsliga tõmmatud toidulugu

Näitusel on väljas natuke rohkem kui 50 toiduga seotud teost, mis on rühmitatud vastavalt aastaaegadele. Kevadel sööme kiirelt kasvanud värsket kraami. Suvi lisab mitmekesisust. Sügis on külluseaeg. Talvel priisatakse.

Kas on kerge olla vana?

Tartu Ülikooli muuseumi ajutine näitus „Kas on kerge olla vana?“, tõstatab küsimuse, kas on kerge olla vana ühiskonnas, mis seisab silmitsi elanikkonna kiire vananemisega.

Georg Lurich 150

2026. aastal möödub 150 aastat Georg Lurichi sünnist. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi näitus „Georg Lurich 150“ tutvustab Eesti esimese spordisangari ja maailmavallutaja Georg Lurichi kirevat eluteed läbi ainulaadsete fotopostkaartide.

Eesti oma sibullilled – kevadekuulutajad aias

Kevadiste sibullillede näitusega jätkab Tartu Ülikooli botaanikaaed Eesti oma lillesortide tutvustamist. Botaanikaaia õppeklassis paikneval näitusel saab näha nii aretatud kui ka loodusest ja aedadest leitud kevadel õitsvate sibullillede vorme. Tutvuda saab ka botaanikaia kollektsioonides avamaal kasvava 40 aretisega, mille kasvukoht on märgistatud botaanikaaia kassast saadaval näituse voldikus. Kõik lilled õitsevad näituse käigus eri aegadel – näiteks lumikelluke ja krookus on juba õide puhenud.

Musta liblika leib

Näitus „Musta liblika leib“ koondab valikut Kairo viimaste aastate vaikeludest. Peamiselt on tegu akrüülmaalidega, kuid väljas on ka üks spreivärvidega šabloonitehnikas tehtud töö.

Laulvad masinad

Muusika meie ümber on tihti nähtamatu ja kättesaamatu. 19. sajandi linnakodaniku muuseumis saab seda aga kogeda teisiti: siin muutuvad helid nähtavaks, igal liigutusel on oma tähendus ja iga heli sünnib täpsest mehhanismist.
Hammasrattad, viled ja tihvtidega silindrid jutustavad loo sellest, kuidas muusika tekkis käsitööna, liikumisest ja materjalide kõladest.

Waba riigi tüdrukud. Lindi(k)andjate elusaatused.

Pärnu koolitüdrukud jagasid 1918. aasta 23. veebruaril sinimustvalgeid lindikesi rahvale, kes oli tulnud kuulama Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamist Endla teatri rõdult. Järgmisel päeval lasksid nad endast teha ühispildi.

Uued näitused mujal Eestis

EI TULE LUULE TUULEST

“Rahvusvaheline Kunsti Laboratoorium” on loominguline rühmitus, mis ühendab erinevate riikide kunstnikke. Liikmete tööpõld on laiahaardeline hõlmates nii graafikat, maali kui ka skulpturaalseid objekte. Erinevad tehnikad, erinevad suundumused ja katsetused. Kasutatakse nii traditsioonilisi tehnikaid, aga on liikmeid, kellele ka arvuti kasutamine pole võõras. Rühmitusse kuuluvad kunstnikud on erinevas vanuses, aga verinoori nende hulgas ei ole. Kõik on oma tee leidnud ja sellel ka üht-teist saavutanud.

Kust tuli kaste ja kuhu kadus liha?!

Näitus „Kust tuli kaste ja kuhu kadus liha?!“ piilub Eesti NSV ühiskondlike toitlustusasutuste köökidesse, tõstab kaaned supipottidelt, et nuusutada, millest road valmistati; sirvib vanu retsepte; istub koos kolhoosnike ja riigi eliidiga lõunalauda. Ajastut vahendab meile tolle aja tippkokk, toidutehnoloog, tervisliku toidu propageerija ja kokaraamatute autor Linda Petti (1918-2000). Kasutatud on nii Petti retsepte kui päevikuid.

UKU. 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise loomisest

Tänavu sügisel möödub 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise UKU moodustamisest. Näitus annab ülevaate UKU ajaloost, meistritest ja kunstnikest ning toodangust, mida leidus igas Eestimaa kodus.

HEDVIG JA ANNA

Näitus räägib kaasadest Lydiast ja Eduardist, varalahkunud poegadest Hansust ja Maxist, kuid peamiselt tütardest Hedvigist ja Annast.

Käega katsutav kliima. Mis meist saab?

Näitus räägib kliimamuutuste mõjust inimeste igapäevaelule ja meie keskkonnale ning näitab, millised looduslikud protsessid ja inimtegevus on pannud kliima muutuma. „Kliimat kujundavad keerukad protsessid ning keerulised on ka kliimamuutuse tagajärjede ahelad,“ ütles näituse kuraator, Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni vanemteadur Arko Olesk.

Hõpõhõimo hõpõkraam

Tegemist on esimese ajaloolistele seto hõbeehetele pühendatud näitusega Setomaal, mis toob publiku ette hõbeehted ehk hõpõkraami kui seto naiste pärandisüsteemi keskse osa. Näitus küsib, milline on seto hõbeehete tähendus täna ja milliseid lugusid kannavad need tänapäeval seto naiste jaoks.

KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus

Kolmiknäituse eesmärgiks on heita ülevaatlik pilk Johann Köleri teadaolevale maaliloomingule. Kondase keskuses on väljas tema originaalteosed, Viljandi muuseumis 100 reprot ning Rüki galeriis näeb kaasaegsete kunstnike Köleri-tõlgendusi.

Kui mehed olid rauast

Meister-turvissepa Sergey Augusti ajalooliste turviste ja relvade näitus on avatud Kuressaare linnuse kirdetiiva näitusesaalis.
Sergey August: Meister, kes taaselustas keskaegse turvisesepa elukutse

Vaata, ma kahandasin kolhoosi!

Näitus „Vaata, ma kahandasin kolhoosi!“ viib külastaja tagasi nõukogudeaegsesse maaellu, kuid teeb seda ootamatus vormis. Näitusesaalis avaneb detailirohke minikolhoos, kus on kokku saanud omavalmistatud traktorid, tööriistad, hooned, põllud ja masinad, mis kõik on vähendatud mõõtkavasse 1 : 35.

Soovid olla pidevalt kursis uute näitustega?

Liitu muuseumikaardi uudiskirjaga ja saadame sulle näitusesoovitusi ja tutvustame külastuskohti, kuhu sa tõenäoliselt veel sattunud pole.

Muuseumikaardi uudiskiri

Palun oota…

Aitäh! Kuuled meist peagi!

Külasta muuseumikaardiga