
Muuseumikaardi esinduspod Telliskivi poetänaval Tallinnas on avatud!
Loe lähemaltMuuseumikaardi esinduspood on nüüd avatud. Külasta meid Telliskivi 60a/1.
Vaata lähemalt

Ainult rändaja on võõras
Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses on avatud tunnustatud Taani kunstniku Claus Rohlandi näitus „Ainult rändaja on võõras“, mille keskmes on 1970. aastatel Egiptuses, Türgis, Iraagis ja Süürias tehtud värvifotod.

Kogu maailm on Bauhaus
Näitusel “Kogu maailm on Bauhaus” esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Mõõk ja rist. Saksa ordu Baltikumis
Esmakordselt võib näha Eestis ulatuslikku kollektsiooni Saksa ordu 18.–20. sajandi sümboolikast.
Näituse keskmes on võimu visuaalne keel. Ristid, ketid ja embleemid kirjeldavad ordu ranget hierarhiat, kus igal detailil oli tähendus. Vaatamata auastmete erinevusele jäi must rist ordu läbivaks sümboliks, – märgiks, mis ühendas kõik ordu liikmed kuulekuse ja pühendumisvandega. Alates suurmeistri mõõgaketist kuni rüütelvendade, vaimulike ja ilmikute kantud märkideni peegeldavad esemed hoolikalt struktureeritud elukorraldust ja suhteid.

Üks muuseumimaja, kolm lugu
Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis on avatud viimane ajutine näitus, mis kõneleb muuseumi ajaloost, tegevusest ning sellest osast muuseumitööst, mis jääb sageli külastaja pilgu eest varjatuks.

Lahtivõetud vaade
Kai kunstikeskuses on avatud näitus “Lahtivõetud vaade”, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl.
Pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad.

Röövritsikast tiigrini: 20. sajandi sõjatehnika mudelid
Eesti sõjamuuseumi uus näitus tutvustab suurt valikut eri maade raskerelvi ja -tehnikat mudeli kujul.
Erakogudel põhineval mudelinäitusel on väljas ligi 200 militaarmudelit mõõtkavas 1:10 kuni 1:300, peamiselt tankid ja liikursuurtükid, aga leidub ka laevu, lennukeid, autosid, mootorrattaid ning isegi fantaasiamudeleid.

Priit Pärn. Puravik
Näitusel „Puravik“ on väljas söejoonistused aastaist 1984–2005, lisaks üks pilt aastast 2026. Esimest korda saab näha Pärna abstraktseid vabagraafilisi töid.

Delfti sinine
„Delfti sinine“ on näitus, mis räägib kuulsast Delfti keraamikast, millest kujunes 17.–18. sajandil eriline kunstinähtus mitte ainult Hollandis, vaid kogu Euroopas. Kõik teosed pärinevad Eestis ainulaadsest, suure pühendumuse ja asjatundlikkusega loodud erakogust.

Tahan mängida!
Näitus on loodud kõikidele mänguhuvilistele, aga eriti sobiv on näitus 7-11 aastastele lastele. Siin saab proovida erinevaid kostüüme, uurida põnevaid muusikariistu, piiluda teatri lavatagustesse ruumidesse ning näha, kuidas sünnib päris lavamaagia. Lapsed saavad astuda nii autori, meistri kui ka esineja rolli – proovida, katsetada, leiutada ja esineda just nii, nagu nende fantaasia soovib.

Kas on kerge olla vana?
Tartu Ülikooli muuseumi ajutine näitus „Kas on kerge olla vana?“, tõstatab küsimuse, kas on kerge olla vana ühiskonnas, mis seisab silmitsi elanikkonna kiire vananemisega.

Georg Lurich 150
2026. aastal möödub 150 aastat Georg Lurichi sünnist. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi näitus „Georg Lurich 150“ tutvustab Eesti esimese spordisangari ja maailmavallutaja Georg Lurichi kirevat eluteed läbi ainulaadsete fotopostkaartide.

Eesti oma sibullilled – kevadekuulutajad aias
Kevadiste sibullillede näitusega jätkab Tartu Ülikooli botaanikaaed Eesti oma lillesortide tutvustamist. Botaanikaaia õppeklassis paikneval näitusel saab näha nii aretatud kui ka loodusest ja aedadest leitud kevadel õitsvate sibullillede vorme. Tutvuda saab ka botaanikaia kollektsioonides avamaal kasvava 40 aretisega, mille kasvukoht on märgistatud botaanikaaia kassast saadaval näituse voldikus. Kõik lilled õitsevad näituse käigus eri aegadel – näiteks lumikelluke ja krookus on juba õide puhenud.

Musta liblika leib
Näitus „Musta liblika leib“ koondab valikut Kairo viimaste aastate vaikeludest. Peamiselt on tegu akrüülmaalidega, kuid väljas on ka üks spreivärvidega šabloonitehnikas tehtud töö.

Voltaire: ajalootegija
Näitus koondab ühe katuse alla erinevate muuseumide ja raamatukogude prantsuse kogudest pärit haruldased leiud – raamatud, käsikirjad, kunstiteosed ja arhiivimaterjalid – ning on eripärane väljapanek, mis toob fookusesse Voltaire’i ja prantsuse kultuuripärandi Eestis ja Baltimaades. Näitus avab seni tähelepanuta jäänud intellektuaalsed sidemed Baltikumi ja Lääne-Euroopa valgustusmõtte vahel alates 18. sajandist.

Laulvad masinad
Muusika meie ümber on tihti nähtamatu ja kättesaamatu. 19. sajandi linnakodaniku muuseumis saab seda aga kogeda teisiti: siin muutuvad helid nähtavaks, igal liigutusel on oma tähendus ja iga heli sünnib täpsest mehhanismist.
Hammasrattad, viled ja tihvtidega silindrid jutustavad loo sellest, kuidas muusika tekkis käsitööna, liikumisest ja materjalide kõladest.

Waba riigi tüdrukud. Lindi(k)andjate elusaatused.
Pärnu koolitüdrukud jagasid 1918. aasta 23. veebruaril sinimustvalgeid lindikesi rahvale, kes oli tulnud kuulama Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamist Endla teatri rõdult. Järgmisel päeval lasksid nad endast teha ühispildi.

Mina, superkangelane!
Tartu Mänguasjamuuseumi käed-külge näitusel saab tutvust teha nii väljamõeldud kui ka päriskangelastega – võimalik on mõõta enda kangelaslikkust, lugeda kokku superkangelaseks saamise punktid ja koguda mängulisel moel sadu uusi teadmisi. Näitusel on välja pandud mänguasjamuuseumi kogusse kuuluvad kangelasi kujutavad mänguasjad ning näituse kunstilise poole on loonud Tartu linna lasteaedade lapsed.

Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega
Tartu Ülikooli loodusmuuseumis on võimalik külastada uut näitust „Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“, mis kutsub huvilisi avastama märgalade ja eelkõige soode mitmekülgset väärtust nii Eestis kui üle maailma.

HEDVIG JA ANNA
Näitus räägib kaasadest Lydiast ja Eduardist, varalahkunud poegadest Hansust ja Maxist, kuid peamiselt tütardest Hedvigist ja Annast.

Käega katsutav kliima. Mis meist saab?
Näitus räägib kliimamuutuste mõjust inimeste igapäevaelule ja meie keskkonnale ning näitab, millised looduslikud protsessid ja inimtegevus on pannud kliima muutuma. „Kliimat kujundavad keerukad protsessid ning keerulised on ka kliimamuutuse tagajärjede ahelad,“ ütles näituse kuraator, Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni vanemteadur Arko Olesk.

IDEAALMAASTIKUD
Mida industriaalsemaks muutub elukeskkond, mida harvemaks jääb puutumatut loodust kõigi inimeste tarbeks, seda kesksema koha hõivab maastikumaal kaasaegse maalikunsti teemana – nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Maastik motiivina domineerib näiteks Anselm Kieferi ja David Hockney uuemas maaliloomingus, kui nimetada maailma olulisemaid maalikorüfeesid.

Hõpõhõimo hõpõkraam
Tegemist on esimese ajaloolistele seto hõbeehetele pühendatud näitusega Setomaal, mis toob publiku ette hõbeehted ehk hõpõkraami kui seto naiste pärandisüsteemi keskse osa. Näitus küsib, milline on seto hõbeehete tähendus täna ja milliseid lugusid kannavad need tänapäeval seto naiste jaoks.

KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus
Kolmiknäituse eesmärgiks on heita ülevaatlik pilk Johann Köleri teadaolevale maaliloomingule. Kondase keskuses on väljas tema originaalteosed, Viljandi muuseumis 100 reprot ning Rüki galeriis näeb kaasaegsete kunstnike Köleri-tõlgendusi.

Kui mehed olid rauast
Meister-turvissepa Sergey Augusti ajalooliste turviste ja relvade näitus on avatud Kuressaare linnuse kirdetiiva näitusesaalis.
Sergey August: Meister, kes taaselustas keskaegse turvisesepa elukutse

Vaata, ma kahandasin kolhoosi!
Näitus „Vaata, ma kahandasin kolhoosi!“ viib külastaja tagasi nõukogudeaegsesse maaellu, kuid teeb seda ootamatus vormis. Näitusesaalis avaneb detailirohke minikolhoos, kus on kokku saanud omavalmistatud traktorid, tööriistad, hooned, põllud ja masinad, mis kõik on vähendatud mõõtkavasse 1 : 35.

Amandus 170
Näitus „Amandus 170“ tähistab kunstniku juubeliaastat ja avab ukse tema mitmetahulisse maailma. Külastajat ootab kohtumine nii tuntud skulptuuride kui ka vähem tuntud teostega, mis heidavad uut valgust Adamsoni loomeprotsessile, isiksusele ja pärandile. See on kutse astuda dialoogi kunstnikuga, kelle looming on osa Eesti kultuurimälust, kuid kelle haare ja tähendus ulatuvad kaugemale meie piiridest.

Murtud karkude linn
2025. aastal möödub 200 aastat ajast, kui Haapsalus rajati dr Carl Abraham Hunniuse juhtnööride järgi esimene mudaravila. Seda sündmust peetakse Haapsalu kuurordi sünniks. Juubeliaasta puhul avati 9. oktoobril Haapsalu raekojas näituse „Murtud karkude linn“, mis täiendab linna ajaloost rääkivat püsinäitust „Kuurortlinna teejuht“