Uued näitused Tallinnas

Lähiloodus

Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis on alates 7.11 avatud hobifotograafidest isa ja poja Ilmar ja Verner Kauri esimene ühine fotonäitus “Lähiloodus”, olles üks viimaseid näituseid, mida on võimalik külastada veel Eesti Loodusmuuseumi Laia tänava ajaloolises hoones. Näituse teeb eriliseks, et esmakordselt kaunistab loodusmuuseumi näituseala põlvkondade ülene ühine näitus.

Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini

Näitusel saab kokku Arvo Pärdi ja Gerhard Richteri, August Matthias Hageni ja Caspar David Friedrichi, Eduard Wiiralti ja Otto Dixi, Konrad Mägi ja Max Pechsteini, Ülo Soosteri ja Joseph Beuysi ning paljude teiste Eesti ja Saksa suurkujude looming.

Joonistatud paralleelilmad

Näitus “Joonistatud paralleelilmad” / “Into The Droame” on Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri esimene isikunäitus. Näituse keskmes on Bronneri rahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud arhitektuurijoonistused, mis käsitlevad paralleelmaailmu, kus kohtuvad Bronneri loodud erinevad tegelased ja neid ümbritsevad narratiivid.

Neandertallase ilukabinet

“Neandertallase ilukabinet” on Madlen Hirtentreu ja Darja Popolitova loodud spekulatiivne ilu-installatsioon, mis käsitleb iluprotseduuride muutumist tarbitavaks kiirkaubaks ning paljastab, kuidas enesehoolena reklaamitud tegevused võivad varjata kehalise kontrolli ja allutamise mehhanisme.

KUTSE. Pildistusi Artkikast

Eduard von Tolli elu deviisiks oli „Edasi ja ainult edasi!“. Mis sundis Eestimaalt pärit maadeuurijat ikka ja jälle alustama kord vene kaupmees Sannikovile silmapiiril terendunud salapäraste mägedega maa otsinguid? Mida kätkeb eneses kutse, mis meid valdab, kui alustame rännakut silmapiiri või mäeaheliku taha, et oma silmaga olla tunnistajaks millelegi tundmatule ja uuele?
Käesoleva väljapanekuga püüangi sellele küsimusele võimalikku vastust leida.

Puuma buum

PUUMA TALLINNAS ?!
Viimasel ajal on Eestis elevust tekitanud salapärane puuma, kelle vaatlusest on mitmeid teateid tulnud Kagu-Eestist.„“Puuma buumi“ näituseks oleme muuseumi kogudest ekstra välja toonud 8-kuuse noore puuma ning ilvese topise. Huvilistel on võimalus oma silmaga uurida Eestimaa metsiku kassi ja Ameerika meisterkohaneja erinevusi ja saada teada nende leviala ja elupaikade kohta,“ jagab muuseumi zooloog Joosep Sarapuu.

Tu ja Minakaru. Kumu esimene näitus lastele

Näitus on osa Eesti vanema kunsti püsinäitusest „Identiteedimaastikud“ ja räägib lastega sellega haakuvatel teemadel. Mänguline väljapanek aitab avastada, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme, ning ennast ja teisi paremini mõista.

Sulle on pärandus!

Kultuurimälu vajab ajaloolisi tunnismärke, kuid nende mõistmiseks peab rahvas neid üheskoos kogema ja pidevalt uuesti tõlgendama. Pärand muutub ajas. Minevikust teame, et pärandit on korduvalt kuritarvitatud ja ajalugu ümber kirjutatud. Seetõttu on muinsuskaitseotsustel väga suur roll, sest need kujundavad inimese teadmisi ja tõlgendusvõimalusi minevikust ning seeläbi ka iseendast.

Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus

Näitus vaatleb Eesti 20. sajandi teise poole kunsti keskse figuuri Sirje Runge (sünd 1950, Tallinnas) loomingut läbi viie aastakümne.

Alexei Gordin. See kaunis maa

Alexei Gordini omaksvõetud ja lahtiseletatud kunstnikukuvand toetub ennekõike tema groteskist ja naljasegusest kriitilisusest läbiimbunud maaliloomingule.

Videviku geomeetria

Kumu kunstimuuseumis 26. septembril avatud näitus „Videviku geomeetria“ esitleb kunstniku ja sisearhitekti Mari Kurismaa (snd 1956) loomingut 1970. aastate lõpust 2000. aastate alguseni, tuues vaataja ette kunstniku tegevuse mitmekülgsuse.

Väljasõit Rohelise päikese maale

Kalamaja muuseumis 25. seprembril avati uus näitus on sündinud koostöös kohaliku perega, nagu kogukonnamuuseumile kombeks. Oma perekonna ajaloo jutustab kalamajakas ja ajakirjanik Piret Tali.

Aegluse poliitika

Elame ajastul, kus kõigil on pidevalt kiire. Töötempo, infovood, tehnoloogia areng ja sotsiaalne surve sunnivad meid tegutsema aina kiiremini ja efektiivsemalt. Kas sellest hüperkiirusel toimivast masinavärgist on üldse võimalik välja astuda – õppida hindama aega mitte ainult kui vahendit, vaid kui väärtust iseeneses, nautima protsessi ja kohalolu? Kuidas teha aeg taas „enda omaks“?

Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine

Ohtrate illustratsioonide, kaartide ja esemete abil jutustab näitus loo 18. sajandi keskpaigast 19. sajandi keskpaigani toimunud suurest geograafilise maailmapildi avardumisest, mida kannustasid tehnoloogia, kartograafia ja loodusteaduste kiire areng.

Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?

Anna-Stina Treumund (1982–2017) oli feministlik kunstnik ja aktivist ning ühtlasi esimene Eestis, kes sidus oma kunstnikupositsiooni selgelt lesbiks olemise kogemusega.

Naudingute aed. Õitsev 17. sajand

Näitus „Naudingute aed. Õitsev 17. sajand“ keskendub looduse ja lillede kujutamisele Madalmaade kunstis. Läbi lillede – sõna otseses mõttes – jutustatakse usuelust ja teoloogiast, teadusest, majanduse edulugudest ja rahvusvahelisest kaubandusest, väärtushinnangutest ja inimsuhetest.

Angelika Kollin — Tundlik pinnas

Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses näeb esmakordselt Eesti päritolu, rahvusvaheliselt tunnustatud ja auhinnatud fotokunstniku ja dokumentalisti Angelika Kollini isikunäitust.

Hansa hiilgus. Kuidas keskajal rikkus sündis

Näituse keskmes on hansakaupmees, kelle elukaart jälgides saab külastaja aimu kogu hansasüsteemi olemusest ja rikkusest ning keskaega iseloomustava kultuuri jõudmisest siinsetele maadele.

Noore pealinna lood. Kirglikud kahekümnendad

Näitus avab noore Eesti Wabariigi pealinna ja selle elanikkonna kujunemise lugu.

Kääbusraamatud suurtükitornis

Näitus tutvustab kääbusraamatuid – väikesemõõdulisi trükiseid, mille kõrgus on kuni sada millimeetrit. Kõrvuti eestikeelsetega on eksponeeritud veel seitsmes eri keeles kääbusraamatuid, ühtekokku 65 eksemplari.

ALGUS. Eesti Meremuuseum 1935–1940

Tegemist on Eesti meremuuseumi 90. tegutsemisaastale pühendatud juubelinäitusega, mis viib külastajad ajastutruule elamusrännakule muuseumi sünniaegadesse.

Ligimese kaitseks

Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi bastionikäikudes tutvustavad Eesti tuletõrjemuuseum ja Päästeamet näitusega „Ligimese kaitseks” elanikkonnakaitse arengulugu 100 aasta jooksul.

Mati Undi muuseumi püsinäitus

Mati Undi muuseumi püsinäitus sai täiesti uue ilme ning muuseum ootab külastajaid uue näitusega tutvuma.

Igavene suvi

Maarjamäe lossi suvesaalis on avatud näitus-installatsioon “Igavene suvi”, mis viib külastaja 20. sajandi alguse suvemõisa.

Hüvasti, noorus!

Eesti tervisemuuseum avas muuseumi 100. juubeliaastale pühendatud näituse „Hüvasti, noorus!”, mis toob külastajani mitmekülgsed teadmised vananemisest. Näitus tuletab meelde, et vananemine on loomulik muutus, mis vajab mõistmist ja teadlikku tegelemist.

Solaride ja päikeseenergia. Võimalus teha võimatut!

Näituse keskmes on rahvusvahelisel konkursil eriauhinna võitnud, Eesti noorte poolt ehitatud Baltikumi esimene Solaride päikeseauto.

Lendav tramm

Näitus „Lendav tramm“ otsib vastuseid küsimustele: kas trammid oskavad lennata, mis kell ärkavad trammijuhid, mis on trammirenessanss ja mida ei tohtinud teha hobutrammis?

Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine

Suurnäitus võtab fookusesse perioodi 18. sajandi keskpaigast 19. sajandi keskpaigani, kui viimased “valged laigud” maakeral olid veel avastamata.

Garaaž. Гараж. Garage

See on Tallinna garaažide ajalugu ja salaelu avav näitus, kus uuritakse garaažide ajalugu ja mütoloogiat mitmesuguste garaažilugude kaudu nii arhiivist kui ka tänapäevast.