Muuseumide karvased ja sulelised

Lisaks museaalidele leiab Eesti muuseumidest hulgaliselt määgivaid, nurruvaid, prääksuvad ja isegi siristavaid elanikke. Kas sa tead, kus elab eesel Columbus, aafrika hiidtigu Lotte või ponid Tipp ja Täpp? Lugesime sabad ja sarved kokku ning siin on meie soovitused, mis muuseumisse ja kellele tasub kindlasti külla minna.

Rakvere linnuse tõmbenumber on sõbraliku iseloomuga eesel Columbus, kelle pärast tihti linnust külastatakse. Talle pakub seltsi juba 24aastane eesti hobune Tarsan. Lisaks kitsedele, lammastele ja küülikutele elavad linnuses ka siidikanad. Kuna nad on usinad munejad, siis on kolmest sulelisest saanud juba kümnepealine kari.

Tartu tähetorni hoovis elavad sel suvel kitsed Struuvik ja Fraunik, kes on oma nime saanud tähetorni ajaloos olulist rolli mänginud Friedrich Georg Wilhelm von Struve ja Joseph von Fraunhoferi järgi. Külastajatel on lubatud kitsi vaikselt turja pealt sügada ning koos nendega saab vaadata näitust „Asteroidid – oht või võimalus?“.

Rakvere linnuse eesel Columbus ja hobune Tarsan

Tartu tähetorni kitsed (foto Ilona Piirimägi)

Pernova loodusmajas annavad endast valjuhäälselt märku lembelinnud ning viirpapagoid. Kui giid grupiga nende juurde satub, siis võib juhtuda, et samal ajal alustavad oma valju “vestlust” ka linnud. Korallide akvaariumist leiavad lapsed multifilmist tuttava triibulise kalapoeg Nemo.

Lisaks raagritsikatele ja jahumardikatele elab loodusmajas ka aafrika hiidtigu Lotte, keda õnnestub näha vaid mõnel väga õnnelikul külastajal, sest enamasti on ta peidus oma kojas, mis on umbes 13 sentimeetrit pikk.

Eesti vabaõhumuuseumi loomapere kasvab iga aastaga. Nii nagu vanasti, kuuluvad ühe tõelise talupidamise juurde taluloomad. Muuseumis elavad kanad, haned, kalkunid, pardid, hobused, kitsed, lambad, küülikud ning kass Vasso. Nurrumasin Vasso elab setu talus ning oli alguses väga kartlik. Nüüd aga ei jää ta oma perenaisest sammugi maha, poeb igal võimalusel sülle ning nõuab, et talle pai tehtaks.

Pernova loodusmaja aadrika hiidtigu Lotte

Mõniste talurahvamuuseumis elab kukk koos kolme kanaga ja küülik. Naabritel on ka hobune, keda saab üle aia vaadata ning kes ühel korral nõudis muuseumitrepil tuppa laskmist. Lastega pered saavad kanade pesadest mune otsida ning need antakse lahkelt koju kaasa.

Eesti põllumajandusmuuseumi tõmbenumbriks on ponid Prints ja Silvester, kes parematel päevadel, kui nad ei streigi, veavad ka vankrit. Lisaks elavad seal valgepea lambad Roosi ja Jussike, haned, kanad, kalkunid, vutid, pardid ja kitsed. Suures ja ilusas aias on end sisse seadnud erinevat tõugu küülikud ning lisaks elutsevad muuseumis mõned sissetungijad – varblased ja hiired.

C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal elavad lambad, lehmad, jänesed, hobused, kanad ning talvel ka hiired. Kui lehmad on päeval karjamaal, siis tasub nende aiale ringi peale teha jalutades mööda muuseumi liigirikast loodusrada. Lisaks leiab Kurgjalt igal aastal ka kurepere.

Mõniste talurahvamuuseumisse sattus hobune

Eesti põllumajandusmuuseumi poni Silvester

Palmse mõisas elavad hobune Uzume, ponid Jaagu Komeet ja Carlos ning minilambad Elly ja Belly. Uudistada saab ka küülikuid ning kitsetallesid.

Tori hobusekasvanduses on kõigi külastajate lemmikuks kaks imearmast poni Tipp ja Täpp, kelle sünnipäevi muuseumis tähistatakse.

Pokumaal on aasta ringi elamas kuus lammast. Nad liiguvad vabalt Padasoomäe territooriumil ning nuruvad külalistelt meelehead. Toidutare ees on pilgutõmbajateks kaks küülikupoega, keda tohib ka õrnalt silitada ja sülle võtta.

Soovitame kindlasti veel sel suvel minna neid loomi, linde ja muid tegelasi oma silmaga uudistama. Eriti lihtne on seda teha muuseumikaardiga, sest kõigisse neisse muuseumidesse pääseb muuseumikaardiga tasuta!