Eesti loodusmuuseumi vanim topis: väiketrapp

Eesti loodusmuuseumi teadaolevalt vanim topis on väiketrapist (Tetrax tetrax), kes lasti 1862. aasta septembris praeguse Tallinna linna territooriumil Koplis. Väiketrapp on lõunapoolsete steppide liik, kes on Eesti aladele aegajalt sattunud eksikülalisena. See väiketrapp on esimene selle liigi leid Eestis. Kokku on Eestis väiketrappi kohatud vaid neljal korral ja seda enne 1936. aastat.

19. sajandi lõpupoole laius Koplis heinamaa. Kujutleme, kuidas väiketrappi märganud ornitoloog võis septembrikuus vaikseks jäänud maastikul kuulda väiketrapi õhkutõusu vurinat ja näha linnule omast lendu – kiired tiivalöögid vahelduvad lühikeste lauglendudega, mida saadab hele vilistav häälitsus. Ja siis käib püssipauk!

Muuseumikogud ei kasva enam ammuilma püssipaukude arvelt, vaid hoopis läbi juhuslike õnnetuste ja hukkumiste, mida põhjustavad klaaspinnad, elektriliinid, autod või hoopiski kodukassid.

Muuseumis saavad hukkunu jäänused uue elu ning hakkavad täitma loodushariduslikke või teaduslikke eesmärke. Lisaks liigitunnustele huvitab tänapäeva teadlasi ka kõige teravama silma eest peidus olev teave, mis paikneb DNA-s või kudedes leiduvates mürkides. Kõik see täiendab teadmisi evolutsioonist, liigi arengust, keskkonnas asuvatest mürkidest ja nende mõjust elustikule.

Julmana tunduvaid püssiga loodust uurivaid teadlasi ei tasu hukka mõista, sest nüüd on uuringuteks säilinud materjali ka 150 ja rohkema aasta tagant – see on tänapäevase ja tulevikus areneva teaduse käes väärt kraam.

Lennart Lennuk, Eesti loodusmuuseumi kogude osakonna juht