Carl Christian Ficki fajanssnõud

Tallinna linnamuuseumi portselanikogu üheks hinnalisemaks osaks on Carl Christian Ficki fajansimanufaktuuris valmistatud esemed. Tallinna linnamuuseumi kogus on neid 38 ning kokku on Euroopa muuseumides ja erakogudes säilinud vaid kuni 300 Ficki fajansist eset.

Linnamuuseumis hoiul oleva kollektsiooni pärliks on fantaasiarikkalt kaunistatud tirin. Ovaalse nelja jalaga tirina käepidemeiks on küllusesarved, kaanenupuks on tundmatu viljaga oks, reljeefseid lehemotiive rõhutab säravkollane ja pruun maaling. Tirina küljed ja kaas on maalitud lilledega, all põhjas on signeering „Reval Fick Otto“.

Vabrik asus Tallinnas

Tallinnasse asutas Revalische Vagance-Porcelainfabrik’i nimelise fajansimanufaktuuri Stralsundist pärit apteeker Carl Christian Fick. Ettevõte tegutses Tallinna eeslinnas, tänapäeva Kassisaba asumis ajavahemikus 1772-1782. Selle toodangus kasutati Tallinna ümbruses leiduvat sinisavi ja valminud esemed on kujundatud Läänemere rokokoo stiilis.

Manufaktuuri toodangu moodustasid mitmesugused serviisid – eri suuruses tirinad, vaagnad, taldrikud, toosid kui pisiskulptuurid, mida läks vaja söögi serveerimiseks. Lisaks valmistati rikkaliku kaunistusega vaase.

Ficki fajansimaalingute värvivalik oli rikkalik. Teadaolevalt on nõusid kaunistatud ainult lillemaalinguga, mis on samuti külluslik – roos, nelk, nartsiss, rukkilill, mitmesugused kellukesed, meelespea, tulp, karikakar, iiris, ohakas ja fantaasialilled. Kaunistusena leiab esemetelt õitsvaid oksi, lehti, vilju, vaasidelt putukaid, loomi ja linde.

Eeskuju prantslastelt

Ühte serviisi võis kuuluda mitu eri suuruse ja kujuga tirinat. Tirina või mõne selle osa kuju või kujundus (aedvili, loom) võis vihjata sellest pakutavale roale.

18. sajandi Tallinna jõukate elanike lauakombed olid mõjutatud Prantsuse eeskujudest. Ficki serviiside tootmisel lähtuti põhimõttest service à la française – ehk lauas viibijad saavad end ise teenindada ning korraga on lauale pandud eri käigud.

Ficki esemed on vaatamiseks väljas Tallinna linnaelumuuseumi avahoidlas.

Fotod: Martin Vuks