Sibulakuhi

TYPA trüki- ja paberikunstikeskuses asuvadsibulakuhja” tähed kuulusid Riigiteataja Kirjastuse trükikojale. 2006. aastal see trükikoda suleti, misjärel päästis kultuuritehase Polymer (üks TYPA eelkäijatest) meeskond trükimasinad vanametalli viimisest, korraldades nende üleandmise Tallinna linnale. Viimane ei osanud süllekukkunud kultuuriväärtuslike seadmetega suurt midagi peale hakata. Osa masinaid leidsid kasutust Polymeris, ent suur osa trükivarandusest ladustati  tollase Kultuurikatla garaaži. Kui 2010. aastal Tartusse Trükimuuseum loodi, uuriti võimalust need seadmed muuseumile saada. Mitmetele päringutele vaatamata oli linn kõhklev, kuni 2011. aastal sekkus ootamatu kurb sündmus.

Kultuurikatla ehitustööde ajal jäid pikanäpumeestele silma 48 tinatähtedega kasti, milles oli tähestiku järgi sorteerituna ligi pool miljonit trükitüüpi. Selleks, et tinatähed mugavamalt vanametalli kokkuostu viia, kallasid metallivargad tähed kokku suurde kirstu, kuid jäid siis õnneks oma tegemistega vahele. Nüüd, kus oli selge, et Kultuurikatlas ei saa tagada varade säilimist, sai muuseumi direktor Tallinnast kõne: “Kas ülehomseks saaks kõik ära viia?” Kokku oli seadmeid, tähekaste ja mööblit kahe autokoorma jagu ja loetud päevadega oli garaaž tühi.  Sassis tähekuhjad, mida trükitöölised hellitavalt sibulakuhjaks kutsuvad, kaunistavad TYPA-t aga siiani.