Kuus muuseumi, millest sa ilmselt kuulnud pole

Isegi kui oled sage muuseumiskäija ja sulle tundub, et oled juba kõike näinud, julgeme väita, et see pole nii. Siin on kuus muuseumipärli, millest mõni on sul ilmselt veel avastamata.

Eestlased peavad end uhkusega IT-rahvaks. Kuigi esmapilgul võiks arvata, et kõik arvutitega seonduv käib kokku vaid tänapäevaga, siis tegelikult on arvutite ajalugu juba nii pikk, et sellele saab pühendada terve muuseumi. Tallinnas asubki Arvutimuuseum, mis avati juba 2005. aastal ja kus näeb kõiksugu arvuteid alates tervet tuba täitvatest raalidest kuni pihuarvutite ja arvutikomponentideni välja. Muuseumis saab mängida ka vanu arvutimänge.

Muuseum nii õllele kui piimale

Eestis on pikk õllepruulimise traditsioon. Õllekultuuri ajaloo kohta saab rohkem teada Tartus – linna sümbolina tuntud linnasetornis, mis on kogu Euroopas haruldane tööstusehitis. Õllemuuseumis saab näha õlletootmise seadmeid ja tutvuda õllega seotud põnevate lugude ja legendidega. Muide, Õllemuuseumis asub ka pudel maailma vanimat õlut.

Oma muuseum on pühendatud ka ühele teisele, küllap olulisemalegi toiduainele – piimale. Järvamaa on pikaajaliste traditsioonidega piimatootmise maakond, kus on piima andvaid lehmi kokku loendatud rohkem kui on maakonnas tööealisi elanikke. Nii et kui on soov saada teada, milline nägi välja vana meierei, kuidas tehakse käsitsi võid, ja proovida ise lehmalüpsmist, on põhjust sammud seada Imaverre Eesti piimandusmuuseumi.

Muuseumipärl motosõpradele

Motohuvilistel soovitame võtta suund Harjumaale Turbasse, kus Ellamaa elektrijaamas asub mootorispordi muuseum ehk MOMU. Seal on külastajale imetlemiseks välja pandud 252 võidusõiduga seotud autot, mootorratast ja võistluspaati ning saab põhjaliku ülevaate Eesti mootorispordi ajaloost.

Ka kivimitele võib muuseumi pühendada

Meile kõigile õpetatakse juba algklassides, et Eesti rahvuskivi on paekivi. Aga kas sa teadsid, et meie rahvuskivile on pühendatud terve muuseum? Just seal saab teada, miks on paas eestlastele läbi aja nii oluline olnud. Ja veel – Porkuni paekivimuuseumis ei ole paekivi ainult silmaga vaatamiseks, vaid seda saab ka põske pista!

Paas pole aga ainus kivim, mis Eestis oma muuseumi on saanud. Kohtla-Järvel asuvas Põlevkivimuuseumis saab teada, miks Eestis põlevkivi kaevandama hakati, mida sellest on läbi aja valmistatud, miks on põlevkivi olnud Eestile oluline ja kuidas on põlevkivitööstus kujundanud Kirde-Eestit.

Laulupidudest pikalt ja põhjalikult

Eesti ajaloos on üks sündmus, mida kõik teavad ja paljud on ka ise kogenud – see on laulupidu. Ja Tartus on avatud Laulupeomuuseum. See paikneb majas, kus tegutses Vanemuise Selts, millest see üle 150 aasta pikk peotraditsioon alguse sai. Muuseumis saab teada, kuidas laulupidu sündis ja on säilinud hoolimata keerulistest aegadest Eesti ajaloos.