Mis on roheline muuseum? Siit leiad kõik 10 rohesõbralikku muuseumi

“Roheline muuseum” on Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsiooni väljaantav tiitel muuseumidele, kes liiguvad järjepidevalt ja sihikindlalt keskkonnasõbralikuma igapäevase tegevuse suunas.

Mis on roheline muuseum?

Rohelise muuseumi tiitel aitab muuseumidel mõõta enda keskkonnamõju ning süstemaatiliselt liikuda loodussõbralikuma tegutsemise poole. Tiitli saamiseks tuleb muuseumil enda senist tegevust põhjalikult analüüsida ning panna paika põhimõtted ja kriteeriumid edasiseks tegutsemiseks.

Muuseumidel on palju võimalusi enda tegevusi säästlikumaks muutmiseks alates hoonete ja kogude haldusküsimustest kuni näitusetegevuseni, mis võimaldab külastajatel saada keskkonnateemadel teadlikumaks.

Milleks?

Muuseumide roll ühiskonnas on unikaalne – ühelt poolt on muuseumid ajaloo mõtestajad ja hoidjad, teisalt on muuseumidel oluline ülesanne kultuuripärandit vahendada ja külastajatega jagada. Üheks praeguse aja oluliseimaks teemaks ja väljakutseks on kliimamuutuste ja jätkusuutlikkusega seonduv. Oma roll selles on ka muuseumidel, kuna muuseumide näitustesaalid, hoidlad ja igapäevane tegevus lisab oma panuse.

Laiemate trendide naljal on iseenesest mõistetav, et ka muuseumid peavad mõtlema, kuidas jätkata oma tegevust võimalikult sisuliselt ja efektiivselt, seejuures loodusressursse liigselt kulutamata ja keskkonda kahjustamata. Muuseumikaardi juht Kert Kask on ERRi portaalis kirjutanud pikemalt muuseumide võimalustest rohepööret toetada ja eest vedada.

Kuidas saab muuseum roheliseks?

Rohelise muuseumi tiitlit süsteemi on loonud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus koos ICOM Eesti rahvuskomiteega ning seda annab välja Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsioon. Tiitli “roheline muuseum” saamiseks tuleb muuseumil viia end vastavusse kriteeriumidega ning läbida audit.

Rohelise muuseumi märgise saanud muuseumid

Esimesena Eestis pälvis rohelise muuseumi tunnustuse Kumu kunstimuuseum (2022). Praeguseks on rohelise muuseumi tunnustuse pälvinud veel 5 muuseumi. Kõik rohelise muuseumi ja Green Key märgise pälvinud muuseumid leiad siit.

Green Key märgis

Lisaks rohelise muuseumi märgisele on mitmed muuseumid edukalt taotlenud rahvusvahelist Green Key (eesti keeles ‘Roheline võti’) märgist, mida antakse välja juba alates 1994. aastast. Green Key ja rohelise muuseumi märgise erinevuseks on, et Green Key’d saavad taotleda kõik turismiorganisatsioonid ja -ettevõtted, mitte ainult muuseumid. Green Key märgise on saanud enam kui 4000 ettevõtet umbes 60 riigis üle maailma.

Muuseumikaardiga liitunud muuseumidest on Green Key sertifikaadi pälvinud näiteks PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus.

Kumu kunstimuuseum
green-key-kai-kunstikeskus
Kai kunstikeskus
eesti-piimandusmuuseum-roheline-muuseum
Eesti piimandusmuuseum

Näiteid rohetegevustest

Keskkonnasõbralikema tegevuste hulka kuuluvad näiteks energiatarbimise kaardistamine ja selle juhtimine, jäätmete liigiti kogumine ja nende tootmise teadlik vähendamine, vihmavee kasutamine kastmiseks, aga ka näiteks näitusematerjalide jääkide kasutamine järgmistel näitustel, neile uue omaniku leidmine või võimalusel ka jääkide kasutamine muuseumipoe meenete valmistamiseks.

Rohelise muuseumi kontseptsioonis on oluline osa ka töötajate kaasamisel. Nii on näiteks Eesti Rahva Muuseum mõelnud oma rohelise muuseumi töötaja juhises lisaks (digitaalsele) prügile, sorteerimisele ja näitustetegevusele ka sellele, kuidas töötaja muuseumisse tööle saabub ja millised tööohutusreeglid tagavad kõige ohutuma töökeskkonna.

Samas saab roheline muuseum avaldada mõju ka enda näitusetegevuse kaudu, tõstes rohepöörde fookusesse ka näituse- ja kunstisaalides.

Esimesena Eestis rohelise muuseumi märgise pälvinud Kumu kunstimuuseum näitas 2023. aasta näitusel “Kunst antropotseeni ajastul” ilmekalt, kuidas muuseumid tunnetavad vastutust keskkonnahoidliku ja jätkusuutliku suuna näitajana.

Foto näituselt “Kunst antropotseeni ajastul”

Antropotseen ehk praegune inimese ajajärk on üks enim maailma ja keskkonda mõjutanud ajastu. Näitus vaatles, kuidas kunst kajastab inimtegevuse mõju keskkonnale. Teemade hulka kuulusid nii põlevkivi kaevandamine, põllumajandus, turbatööstus kui ka metsaraie – teemad, mis on akuutsed nii rohepöörde kontekstis, aga on esindatud Eesti kunstis ka juba pool sajandit tagasi.

Näituse loomisel katsetas Kumu kunstimuuseum erinevaid meetodeid, kuidas säästa ja korduvkasutada materjale, et vähendada oma tegevuse mõju keskkonnale. Nii on näiteks näitusegraafika hiljem komposteeritav ning osa seinu kaetud harjumuspäratult vaid õrna ja ebaühtlase värvikihiga.

Kuna muuseumide üks rollidest on luua ka uut teadmist, eriti just näituse väljatöötamise protsessi käigus, siis on paljud muuseumid võtnud eesmärgiks, et üks õige roheline muuseum teeb näitusematerjalid või peamise sisu pärast näituse lõppu avalikult kättesaadavaks. See tagab, et näitusest saab kasu võimalikult suur hulk inimesi.